Laen...
Sündmuste kalender

„Selle lavateose muusika näitab Rasmus Puuri täiesti erilise loojana, kes suudab vajadusel end teise looja loomingusse sügavalt sisse mõelda, mis mõjub justkui erakordse pieteeditundega tehtud sügav kummardus meie armastatud vanameistrile.“

Iris Oja

 


Allolevate tekstide kopeerimine ja levitamine on lubatud ainult Tallinna Filharmoonia kirjalikul loal. Tekstide kasutamiseks palun võtke ühendust See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.


Veljo Tormise ja Rasmus Puuri  ooper „LALLI ehk mere keskel on mees“ 

Põhineb Eino Leino näidendil „Lalli“, libreto jaoks redigeerinud Sakari Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, eesti keelde tõlkinud Mikk Sarv, Jouko Vanhanen ja Piret Saluri.

 

Tegelased:

Lalli, põlismaalane, isa

Kerttu, tema naine

Sinikka, nende tütar

Tuura, külavanem

Inko, jahimees

Henrik, piiskop Inglismaalt

Kaikkivalta, kõigevägi, teadja

 

Proloog

1.1  Vaikiv Lalli

Kerttu             Ma oleks tahtnud sinuga rääkida, Lalli.

Lalli                Räägi aga räägi!

Kerttu             Meie tütrest tahtsin rääkida.

                        Sa oled viimasel ajal nii sõnakehv. Ja süngemeelne.

                        Ei tee suudki lahti.

Lalli                Näh!

Kerttu             Ainult Sinikka pärast...

Lalli                Ja mis siis temal häda on?

Kerttu             Ta kardab ja võõrastab sind.

Lalli                Sinikka? See ei ole tõsi.

Kerttu             Nii palju sa hoolidki temast…Kuhu ta sinu arust läks?

Lalli                Mets meeldib talle. Läks jänesepaelu vaatama.

Kerttu             Jahimees Inko on ühes. Kaks varju suusatavad kõrvuti hangedel kuupaistes.

Lalli                Ajab oma varjuga võidu…

Kerttu             Kes on Inko? Vaene jahimees, pole põldu, pole niitu. pole õiget eluasetki ilma peal. Ja sa viskad oma tütre tema kätte?

Lalli                Hä-äh! Selle asja otsustagu Sinikka ise.

Kerttu              Saagu või hunt ta omale…

Lalli                Ära parem sutt suhu võta…

 

1.2  Sinikka tagasitulek

Kerttu             Su põsedki hõõguvad lausa.

Sinikka           Õhtu oli nii ilus…

Kerttu             …ja veri nii valus! Oled kõvasti suusatanud?

Sinikka           Suusatasin.

Kerttu             Oma varjuga võidu? Ei, vaja ikka laudas ära käia.

Sinikka           Ma lähen ise, ema.

Kerttu             Aga kui vari vastu satub?

Sinikka           Mis sa nüüd, ema?

Kerttu             Mine tea, mis öine kole õuel liikuma juhtub..

 

1.3 Isa ja tütar

Lalli                On see tõsi, et sina… mind kardad ja võõrastad?

Sinikka           Ei mina karda sind. Sul on muresid.

Lalli                Kes seda ütleb?

Sinikka           Mina ju näen.

Lalli                Kas Inko? On ta siin? Inko on hea mees. Su ema vaid ütleb, et tal ei ole maja…

Sinikka           Inko mõtlebki ära minna, kaugemale siit metsade hämarusse.

Lalli                Ja sina tahad temaga kaasa minna?

Sinikka           Tahan.

Lalli                Kaugele… laande… eemale halbadest inimestest.

Sinikka           Kas sa nutad, isa?

Lalli                Nii katkes viimane roheline kõrreke mu meeles…

 

1.4  Kartlik kosilane

Kerttu             Kas sina seal? Öökole.

Inko                Rahu majale.

Lalli                Tervist tulijale.

Lalli                Kas metsast?

Inko                Linnast. Lasksin tulles paar lindu kostiks.

Kerttu             Ei siin talus ole metsavarast puudust.

Inko                Kõik teavad, et aidad on Lallilas laiad.

Lalli                Anna ometi kapp kätte jahimehele..  Toeta  maha!

Inko                Ei tea… peaks end vist kodu poole seadma. Sa ihud kirvest?

Lalli                Pühad kiirgavad tähed taevakummil. On aeg minna ja  mesikäpp maha võtta.

Inko                Kas oda poleks käest pikem?

Lalli                Kirves vööl on kindlam. Mida veel reisil kuulsid?

Inko                Räägiti, et Risti mees mere tagant tulnud ja õpetavat rahvast.

Kerttu              Vast oli sama, kes rahvast Kupittal ristis?

Inko                Sama. Henrikuks kutsuvad teda. Ja oli too lubanud siiakantigi sisse   astuda.

Lalli                Ah sedasi.

  

1.5 Ristsed Kupittal

Inko                Sind ei ristitud Kupittal?

Lalli                Ei. Aga mu eit käis küll.  

Inko                Kerttu jah.     

Lalli                Kerttu…Gertrud olla ta nimi nüüd!

Inko                Kärtruut?! Mis nimi see on?!

Lalli                Käis ka külma sauna saamas.

Inko                Päris umbe jooksnud siis omadega?

Lalli                Ütleb end nüüd Risti meest uskuvat.

Kerttu             Nää, egas ma nii täiega teda usugi. Aga kui tuli minek neile Ukko pühadele. Sai ka Sinikka noorte peole.

Inko                Kus siis õiel ollagi, kui mitte tantsumurul.

Kerttu             Ja kosilasi oleks olnud kasvõi kümme iga sõrme otsas!

Inko                Ei viinud sind vaenlane?

Sinikka           Pakku pääsesin.

Kerttu             Nii palju raudrüütleid seisis seal ja nende kiivrid hiilgasid ning papid kõndisid pikkades särkides. Ja palvetati ja lauldi, ja magus suits keerles  sõõrmeisse.

Henrik             Aaeijaee!

Kerttu             Püha mees jutlustas nii ilusti, ilusti.  Silmad tuikasid kui kaks tähte taevas. Ja võõrad sõnad sulisesid nagu hõbedane jõgi tema huulilt. Ja tema hääl helises…

Lalli                … ja tema keel kõlises... tema hääl mürises!

Kerttu             Ja siis nad valasid mu külma veega üle – ja ristimisel sain ma nimeks Gertrud.

Inko                 Vesi on vanim võidehista.

Lalli                Eit on lolliks läinud. Magadeski käänleb ja väänleb ja suhiseb ja sahiseb, pomiseb: ”Kui ilus, kui ilus.”  Vaevalt temast enam õiget inimest tulebki!

1.6 Kosjad

Inko                Hirmutasite nii hullusti, et mees ei tihka siin enam oma asjaga välja tullagi

Lalli                Räägi aga suu puhtaks!

Kerttu             Ega sa ometi kosjateel ole?

Lalli                Hüvad on armupandid Inkol. Seal on kullad, seal helmed.

Kerttu             Tühja käigu tegid. Võid minna sama teed kust tulid!

Inko                Küll  minnakse ka ­– aga ma tulen tagasi.

Kerttu              Vara jääb võõrale

Inko                Näed, kui röövin su tütre.

Sinikka           Inko!

Lalli                Ei maksa siit tüliga minna.

Kerttu             Oleks siis rahu teinud.

Lalli                Küll ma veel teen rahu ka.  Sa ei käinud kuulamas Risti meest?

Inko                Olin mina seal. Tasavägises võitluses.

Lalli                Kui käis sõjaloos…?

Inko                Vaevalt pääsesin pakku.

Lalli                Kiida kintse…

 

1.7 Kärajad

Kõigevägev    Kuule nüüd meid, ilmade Ukko,

                        lahti tee meile päikese lukk,

                        päästa sa päev pilvede tagant,

                        kus ta veel võõra vangis magab.

                        Kuule nüüd meid, Ukko!

Coro picc.       Valgust me nõuame, mitte muud,

                        selleks käime ümber Ukko puu.

                        Selleks me laulame laulu sõjast,

                        haarame kinni taprist ja odast.

 

Kõigevägi       Ilmade Ukko.

                        Meil oli päike:

Coro picc.       Nad peitsid ta meie eest.

Kõigevägi       Meil oli rahvas:

Coro picc.       Nad öösse ta saatsid.

Kõigevägi       Meil oli vabadus:

Coro picc.       Nüüd meil on orjus.

Kõigevägi       Meil oli õnn:

Coro picc.       Nüüd meil on viletsus.

 

 

1.8  Hiline sõnumitooja

Tuura              Rahu ausa harjapuu alla!

Lalli                Tervist teretajale!

Tuura              Ma tahaksin Lalliga kahekesi jääda.

Lalli                Minge te teise tuppa. Ja sina (Kerttu) tee ladus lepitus peigmehega.

Kerttu             Ära sa mõtlegi. Mitte ealeski.

2.1 Kompimine

Lalli                Kust auväärt võõra suusad tulevad?

Tuura              Kokemäki Ylistarost.

Lalli                Seal kuulukse see Risti mees jutlustavat?

Tuura              Läks juba sealt. Siiakanti ütles end tulevat. Tahtis Lalliga kokku saada.

Lalli                Miks just minuga?

Tuura              Elad üksi keset laant. Ei ole ennast veel ristida lasknud.

Lalli                Kas sina lasid?

Tuura              Mis mul üle jäi. Pääsevat ju sellest.

Lalli                Allikas pesemisega...

Tuura              Sinu naine on ristitud?

Lalli                On ristitud.

Tuura              Kes oli siin see mees?

Lalli                Inko, jahilkäija – kosjamees.

Tuura              Ise sa enam metsas ei käi?

Lalli                Teine asi on ale tegemine, põllu raadamine ja haralise adra taga astumine. Talu kosub ja peremees rikastub

Tuura              Varemalt oli jahilkäimine sinu suurim rõõm.

Lalli                Metsloomi on väheks jäänud.

Tuura              Naabreid tuli.

Lalli                Õigus.

Tuura              Sa vihkad neid?

Lalli                Ei vihka. Ma ei armasta neid.

 

2.2   Eraku mure

Lalli                Kurb meel on alati. Mure teeb oma hüti sinna, kuhu mees talu rajab. Sellest naabrist me ei pääse, ükskõik, kuhu me ka läheks.

Tuura              Veel kaugemale laande…

Lalli                Sealt lootsin ometi lõpuks endale asu leida.

Tuura              Kuulsid võõra peni haugatust.

Lalli                Seal ei olnud kedagi.

Tuura              Seal oli keegi. Ja siis tuli neid juba karjas.

Lalli                No ikka tuli.

Tuura              Peale seda korda ei ole Lalli enam jahil käinud.

Lalli                Kas pole?

Tuura              Metsaoti lööd sa veel küll vahel maha, kui ta su omade põldude otsa eksib. Kuid kaugemal sa ei käi.

Lalli                Ei ole tarvis!

Tuura              Tunnista üles! Kui oleks sinu meelevald, siis lööksid küll rõõmuga maha  igaühe, kes tuleb sinust penikoorma kaugusele.

Lalli                Egas ma mõni mõrtsukas ole.

Tuura              Sa kardad inimesi!

Lalli                Selleks olen ma rajanud oma kodu laande, et seal elada ja õnnelik olla. Sest ma armasta iseennast. Mõistad?!

Tuura              See siis ongi su suur armastus?

Lalli                Ega teistegi armastus muud ei ole.

.

 

2.3  Aja märgid

Tuura              Sa ei tunne nüüdse aja märke. Inimesed peavad ühinema, käsikäes käima. Mitte elama eraldi, nagu kiskjad loomad metsas.

Lalli                Mina tean oma kohust, annan au ka teistele.

Tuura              Sa ei käi hõimu kärajatel ega kihelkonna kogunemistel. Kui Risti sõdurid ründasid, sa ei läinud sõtta siis, kui kogu rahvas läks.

Lalli                Sellepärast mind ei võidetudki koos rahvaga.

Tuura              Kuid sellepärast kannavad nüüd küla mehed su peale viha.

Lalli                Kandku…

 

 

2.4  Usk Kõigeväelisse

Tuura              Üksainus sõber on sul enam... tähendab...

Lalli                Teadja Kõigeväeline Lapi laanes.

Tuura              Aina harvemini käivat sa tedagi vaatamas.

Lalli                Ei maksa teadmameest segada.

Tuura              Sa ei kuulu enam tema taigadesse uskuvat.. Sa ei vii andi jumalatele, ei pea esivanemate pidusid pühaks. Vanu jumalaid sa ei usu enam, uute juurde minekuks oled liiga ülbe.

Lalli                Tulgu nemad minu juurde.

Tuura              Aga kui ükskord tulevadki.

Lalli                Jumalad, või?

Tuura              Tulevad talveõhtul su majahütti, koputavad kõvasti su uksele.

Lalli                Koputavad…

Tuura              Risti Jeesus käivat inimese näoga ringi.

Coro picc        Sicut cervus desiderat ad fontes aquarum, ita desiderat anima mea ad te.

                        Otsekui hirv igatseb veeojade järele, nõnda igatseb mu hing sinu juurde.

Tuura              Millesegi peab inimene ju uskuma. Minu jumalad on kõigile teada.

Lalli                Uued ja vanad!

Tuura              Sul pole miskit. Maa ja taevas on ühetühjad sinule, meri on must nagu su oma süda.  

Lalli                Kuid mere keskel on mees! Mere keskel mees!

Lalli                Mina olen mina. Tean, mis on elu. Ma tean, mis rajab raudseks inimpõue, et ta taluda võiks oma saatuse koormat.

                        Need loitsud annab vaid Lapi laas. Puud kõnelevad, kõik voored  kumisevad vastu, kui inimene üksi rändab. Ta õpib oma me omast eraldama, tuleb toime, ta ise omadega toime tuleb.

Tuura              Sedagi õpetas sulle Kodavoore taat?

Lalli                Elu sepistas, Kodavoore karastas.

Tuura              Selle all olla põhjatu kuristik.

Lalli                Olen selle äärel seisnud

Tuura              Sa ei sööstnud sügavikku?

Lalli                Seda me teeme kunagi kõik..

Tuura              Jumalad ja inimesed oled sa välja vihastanud. Raskelt rõhub sind taevaliste taak.

Lalli                Maalistega teeb mul enam hoolt.

 

Lalli                Ei ma seni soosse sure,

                        kuni kannan kahte kätta,

                        viit aga sõrme veeretele,

                        küünta kümmet küünitelen.

Tuura              Selle siis õppisid oma taadilt.

Lalli                See on mu suguvõsa tarkus. Aitas siis, kui vihamees ründas või karu karja lõhkus. Miks ei aitaks siis nüüdsegi aja hädade vastu?

Tuura              Ajalised võid lepitada. Millega mõtled igavesi meelitada?

Lalli                Olen varunud teadmist ka nende jaoks.

 

 

2.5 Võõras hulkuja

Tuura              Kas sa ei kuule? Koputatakse.

Lalli                Kes see võiks olla?

Tuura              See on tema.

Lalli                Kes?

Tuura              Risti Jeesus.

Lalli                Uks... on... lahti.

Tuura              Ta tahab tuppa.

Kerttu             Võõras mees on vööruses. Tahab peremehega kokku saada.

Lalli                Kes ta on?

Kerttu             On üks hulgus.

Lalli                Kerjus! Saada teise tuppa.

 

 

2.6  Noomimine

Tuura              Tuleb vist hakata koduteele mõtlema…

Lalli                Enne tahaksid siiski oma asja ära ajada?

Tuura              Kui terve küla, kogu hõim tõuseb...

Lalli                Ei ole mina veel hõimu abi vajanud! Sellepärast ei tõsta ma ka hõimu käsu peale tapariista. Halba ei tee ma kellelegi!

Tuura              Nii on asi nagu ütled. Ainult...

Lalli                Mina olen selle laane esimene asukas. Esimene asukas! Esimene! Mina võtsin need maad omale esimese tulija õigusega.

                        Nüüd piriseb võõraid siin igas nurgas! Ükskõik kunas metsa lähed, kohe on seal võõras suusarada ees. Mina ei seedi seda.

                        Minu talu ei ole laadaplats.

Coro picc.       Sicut servus desiderat ad fontes aquarum. Sicut servus… Exaudi me! Clamavi ad te! Intende voci meae!

                        Otsekui hirv igatseb veeojade järele.

                        Otsekui hirv... Kuule mind! Ma kisendan su poole! Kuule mu appihüüdu!

Lalli                Ei taha tungelda ma võõraste inimeste vahel. Mina ei taha olla külal jalus. Mina ei taha olla hõimu ori! Miks ei lasta mul olla rahus? Mida otsivad siit need Risti mehedki?

Tuura              Maksu nõuavad ja oma jumalaid ülistavad ülimaiks.

Lalli                Mina ei ole läinud nende maale. Mina ei ole neilt maksu nõudnud ega neile omi jumalaid toppinud. Kes käsib neil tulla siia? Mis õigusega nad tulevad siia?

Tuura              Ainult mõõga õigusega.

 

 

2.7  Kutse kärajatele

Tuura              Sellega on nüüd nõnda, et kuna sina seda sõttakutset ei tunnistanud... küla mehed on saatnud minu...

Lalli                Või on nad lausa saatnud... sinu...

Tuura              ... kutsuma sind Kokemäki Ylistarosse, kus kuuled oma kohtuotsust.

Lalli                Kus kuulen oma kohtuostsust.

Tuura              Tead ju ise, kuidas on tava. Võid ehk lunamaksugagi pääseda.

Lalli                Seal on uks!

Coro picc.       Ei ma seni soosse sure

Tuura              Olen su vana sõber.

Lalli                Seal on viis palki pooleks!

Coro picc.       Ei ma seni soosse sure

 

 

2.8   Silmuses

Lalli                Noot koondub ja koondub. Silmust veetakse üha kõvemini minu ümber kinni. Naine! Tule ometi siia, naine!

Kerttu             Kas hüüdsid mind? Mis sa tahad?

Lalli                Ei midagi. Kuhu ma need kindad panin?

Kerttu             Sinna tolle lavatsi alla viskasid…Kas lähed kuhugi?

Lalli                Kaitse kodu…

Kerttu             Nüüd, vastu ööd?

Lalli                Lapi laande!

Coro picc.       Sicut servus desiderat ad fontes aquarum.

                        Otsekui hirv igatseb veeojade järele.

Kerttu             Arvad, et on kodus Kõigevägi?

Lalli                Eks liha on kodus, kui hing ongi liikvel.

Kerttu             Millal tagasi tuled?

Lalli                Tulen, kui jõuan. Igatahes enne koitu.

 

 

2.9 Kodavoore teadja

Coro                Kõigevägi, kole mees, see oli suurim teadjatest Kodavoore kõrvemail.

                        Rästikud paistsid silmadest, nahkhiired lendasid suust, ahmad tõusid jala alt, käe peal kärbidd jooksid, kaaren kõikus pea peal, raipelinnud õlgadel. Kõike teadis mis inimesed, kõike oskas mis jumalad.

Kõigevägi       Kes sa oled käimas, rändamas maa peal?

Lalli                Olen Lalli käimas. Ei tulnud ma siia söödavaks, tulin teadmisi tooma.

Kõigevägi       Kas andsid oma vere?

Lalli                Tegin selle poisipõlves.

Coro picc.       Sai sõna vägeva varuks: veri verd kosutab.

Kõigevägi       Kas tapsid teised su rõõmud?

Lalli                Seda tegin noore mehena.

Coro picc.       Sai sõna vägeva varuks: veri verd kosutab

Kõigevägi       Kas needsid oma sünnitaja?

Lalli                Seda tegin surma künnisel.

Coro picc.       Sai sõna vägeva varuks: veri verd kosutab..

Kõigevägi       Oled Lalli, kolmlukk.

Lalli                Tean kõik mis inimesed, oskan kõik mis jumalad: Risti meest mitte siduda, manada minevikku tagasi.

Kõigevägi       Mine aga Manalasse. Saad võimu maa igavese, saad Lalliks kõiketeadjaks.

Lalli                Kui ei tule teelt tagasi?

Kõikvald         Elu hoolib homse eest. Mana minevikku manab.

Coro picc.       Pööras Lalli kodu poole, nagu pika pilvekene, nagu jäise kose keeris, ei ta taha kaenud, ei ta võistu kiirustanud, sest oli äge Surma käik, elu surmast vägevam.

 

 

3.1 Rändaja

Henrik             On see Lalli talu?

Kerttu             Kui teadsid, mis sas’ küsid.

Henrik             Jumalale tänu…

                        Siis olen tulnud õigesti. Ega peremeest ennast kodus ole?

Kerttu             Ei.

Henrik             Kus ta on?

Kerttu             Lapi laanes. Teadja Kõigeväe poole läks.

Henrik             Ei ole teist Kõigeväge peale Jumala.

Kerttu             On küll teine seal Lapi laanes.

Henrik             Kuulsin, et Lalli naine on ristitud.

Kerttu             Näh, ristis mind püha mees Kupittaal.

Henrik             Kuid nüüd näen, et sinu hing on veel pime ja sinu süda mitme halva meelekujutluse kütkes. Nõidus ja igasugused paganakombed…

Kerttu             Ega ma siis päris pagan ka jälle ei ole. Seda võib siin kes tahes tõestada. 

Henrik             Millal su mees tagasi tuleb?

Kerttu             Tuleb, kui jõuab.

Henrik             Vasta!

 

 

3.2 Piiskop

Kerttu             Kes sa oled? Mis õigusega sa siin käsutad?

Henrik             Käsen õigusega, mille mulle andis Püha Isa Roomas.

Coro picc        Coetus noster laetus esto pro Henrici sacrofesto est laetandi causa praesto praesulis celebritas.

                        Meie kogudus olgu rõõmus Henriku püha pidupäeva üle,

                        on käes rõõmustamise põhjus – eelkäija kuulsusrikkus.

Henrik             Võõra ja tundmatuna olen ma tulnud, vaese ja alandlikuna koputanud sinu uksele. Olen jätnud oma saatjaskonna ja sõjasalga, sest ma ei tahtnud enam kedagi vägivallaga sundida. Üksi tahtsin ma läheneda peapagana talule, et keegi ei saaks öelda Soome apostli kohta, nagu oleks ta hirmu tundnud oma elu pärast. Kuulsin, et Lalli naine on ka ristitud ja uskusin, et suudan tema abiga pehmendada tolle mehe kivikõva südame.

Kerttu             Heida meile armu, püha mees!

Henrik             Nüüd olen ma tulnud rahu mehena, kuid ma võin tulla ka sõjaga.

Coro picc        Ei ma seni soosse sure, kuni kannan kahte kätta,

                        viit aga sõrme veeretele, küünta kümmet küünitelen.

Henrik             Selleks on kõikvõimas Jumal valitsejaile mõõga andnud, et need kindla käega tema pilkajaid purustaks! Tõesti ma lootsin, Jeesus Kristus, et ma enam ei pea sinu armusõnumit verega määrima. Aga seda rahvast armastusega ei pööra, tule ja mõõgaga tuleb ta risti juurde põlvili suruda.

Coro picc.       Ei ma seni soosse sure!

Henrik             Exaudi me, Domine! Kuule mind, Issand!

Coro picc.       Ei ma seni soosse sure, kuni kannan kahte kätta!

Henrik             Clamavi ad te! Ma kisendasin su poole!

Coro picc        Kuni kannan kahte kätta!

Inko                Püha mees on haldjaisse läinud!

Henrik             Domine, exaudi me! Issand, kuule mind!

Sinikka           Nõiub taudid kogu maakonda! Heida meile armu, püha mees!

Inko                Heida meile armu, püha mees!

 

 

3.3 Õnnistus

Henrik             Kas olete ristitud?

Kerttu             Ei, kus nüüd nendesugused…

Henrik             Teid ristitakse… Kas olete mees ja naine?

Inko                Tema on minu mõrsja.

Kerttu             Nii see ei ole.

Inko                Mõrsjaluna on veel seal laual. Lalli on ta minule lubanud.

Henrik             Kas see on tõsi?

Sinikka           See on tõsi.

Kerttu             Valetab!

Henrik             Siis oled temaga kihlatud selle maa kommete järgi.

Kerttu             Valetab!

Henrik             Kirik kinnitab teie liitu.

Kerttu             Ei sellest tule midagi. (Inkole) Kas kaod siit!

Henrik             Kas lahutad, mille mina olen ühendanud?

Kerttu             Ära nüüd vihastu, püha mees! Jää sina oma pühade asjade juurde ning ära sekku nendega meie vahele…

Henrik             Vait, naine! Kõige karmima karistusega ähvardades käsen sul tulla Nousiaisesse, kus kannad teenitud kirikukaristuse jultunud käitumise eest.

Kerttu             Aga kui ma ei tule?

Henrik             Siis tabab sind valitseja käsi…

Henrik             Ja su mees Lalli, kes nõidu teenib, kive ja pühi puid kummardab…

Kerttu             Lalli ei kummarda kuudki!

Henrik             Seda tõestagu ta ristimise vastuvõtmisega.

Coro picc.       Quem elegit, quem dilexit, quem ornavit, quem provexit, in sublime quem erexit divina benignitas.

                        Kelle valis välja, keda armastas, keda ehtis ja ülendas,

                        kelle tõstis üles kõrgusse jumalik heldus.

Henrik             Nüüd palun ma vaid hobust talust ja enesele kõhukinnitust.

 

 

3.4 Lahkumine

Kerttu             Lalli on kõvasti keelanud mul võõrastele midagi anda.

Henrik             Siis võtan oma loaga ja maksan maa rahaga.

                        (Inkole) Kas võid mind küütida teise tallu?

Inko                Vast võingi.

Henrik             Võta siis hobune tallist ja heinu hobusele. Mina ise lepin leivapalaga.

Inko                Peremees võib vihastuda…

Henrik             Tee, nagu käskisin. Näed, et kõige eest makstakse.

Kerttu             Ei hooli ma teie rahast!

Henrik             Naine, naine! Issand koos karmi kirikukaristusega peab pehmendama sinu südame!

                        Tee, nagu käsen.

Inko                Sinu vastutusel.

Kerttu             Röövimine!

Henrik             Ei, naine. Oma käe õigus vaid.

Inko                Hüvasti, Sinikka, kaunisjuus!

Kerttu             Kuuma tina sulle kurku!

                        Vägivald! Vägivald!

Sinikka           Millal tagasi tuled?

Inko                Hommikul. Siis on  ka minul uus jumal.

Coro                Mina laulan Turu mehe.

Coro picc        Exaudi me! Kuule mind!

 

3.5  Naiste hirmud

Sinikka           Ema! Mul on nii paha aimdus südame all. Nüüd nad lähevad. Ma kardan.

Kerttu             Mida, mu laps?

Sinikka           Et Inko ei tule tagasi.

Sinikka           Kuu kaob pilvede varju.

                        Kaks on paati tuule kanda

                        piki Lemmenlahe randa;

                        kuu kaob pilvede varju.        

                        Toone paati, paati sünka,

                        kergitavad lainerüngad;

                        kuu kaob pilvede varju.

                        Unepaadil purjed väetid,

                        vappub, vangub, maha jääbki;

                        kuu kaob pilvede varju.

                        Olgu heal või kurjal päeval,

                        Toone sünget paati näen ma;

                        kuu kaob pilvede varju.

                        Kunas heljun õnnetiivul?

                        Kahekesi õhtuviivul;

                        kuu kaob pilvede varju.

 

 

3.6 Lalli tuleb tagasi

Lalli                Kas siin istutaksegi pimedas?

Kerttu             Kähku tulid.

Lalli                Tulin. Mida Sinikka nutab?

Kerttu             Võivad temalgi omad mured olla. Kas nägid teadjat?

Lalli                Kodavoorel kohtusin.

Kerttu             Kas tegi taigu?

Lalli                Tegi.

Kerttu             Mida arb näitas?

Lalli                Ei midagi head. Ei midagi head – tema meelest.

Kerttu             On vist aeg magama minna.

Lalli                Inko läks? Siin on midagi juhtunud. On keegi käinud siin?

Sinikka           Püha mees käis meil.

Kerttu             Oli siin roots roal.

Lalli                Või oli. Kerjus?

Sinikka           See oli piiskop.

Kerttu             Henrik.

Lalli                Küllap oli meelisvõõras.

Kerttu             Mind ähvardas kirikukaristusega.

Lalli                Või ähvardas.

Kerttu             Sinulgi ristimisele käskis tulla ja nõidadega keelas seltsi pidada.

Lalli                Või keelas.

Kerttu             Su tütartki tahtis vägisi ristida.

Lalli                Kus oli Inko?

Kerttu             Inkot ta just ristinud olekski. Vandudes läks ja võttis oma loaga ridvalt leiva..

Lalli                Ridvalt leiva!

Sinikka           Kõige eest püha mees jättis tasu.

Kerttu             Tallist viis hobuse…

Lalli                Hobuse! Karusid on ennegi tapetud…

Kerttu             Ja Inko käskis küüdimeheks. Kuulub tal mõõgamehi taga olevat. Need lubas siiagi saata.

 

 

3.7  Needmine

Lalli                Kas petab põrand? Kas katus mu pea kohalt?

                        Noot koondub ja koondub. Silmust veetakse üha kõvemini minu ümber kinni. Kas pole ma enam peremees? Kas see pole enam minu kodu.

                        Ei, ei, see ei ole minu tare! Võõras käsi on käinud siin.

                        Võõras peremees istub laua otsas.

                        Ära!

                        Mees ilma peale, naine ja lapsed kerjama!

                        Nüüd! Nüüd muutub tuhaks minu maailm…

                        Poja tapsid nad sõtta. Kolm kaunist poega hukkas Karjala mees!

                        Mina olen taandunud ja taandunud.

                        Mul polnud enam paljut vaja: tahtsin elada rahus inimestega, sest võitlesin juba taevalistega. Kuid mina ei tagane enam.

Coro picc.       Mina laulan Turu mehe.

Lalli                Mina ei tagane enam! Ma võitlen!

                        Kirves! Verd! Maks maha!

Kerttu             Lalli!  

Sinikka           Isa! Isa!

Coro                Mina laulan Turu mehe. Mina, manan!

 

 

3.8 Tagaajamine

Kõigevägi.      Kõik on sinus: aeg, igavik, elu, loodus ja inimkond, seeme suurima, seeme väikseima.

                        Ise sõltud enesest, tee on tehtud, mõõt mõõdetud, mägi tõusmiseks: vabadus

                        Käi oma kõrgeima õnne mäetipu poole, tee mida tead ja tahad, täida jumala tahtmist.

                        Kõrgemale astudes tõstad taeva lage, vajutad elu, tagad tule endale, teistele pilve päeva teele.

                        Minnes emba ilmamaad, astu läbi aegade.

 

4.1 Naised on valvel

Kerttu             Oi Ukko ülijumal,

                        armurikas Risti Jeesus,
tule mulle tarvitessa, käi siia kutsudessa, tule mind turvakeseni…

Sinikka           Ema! Ema!

Kerttu             Maga, mu laps, maga!

Sinikka           Ma kardan…

Kerttu             Mida?

Sinikka           Vingub ja vihiseb…

Kerttu             Nüüd on kõik nõiahinged liikvel. ”Neitsi Maarja emake, laipihk karja eit…”

Sinikka           Ema, miks nõiahinged aina tormi ajal liiguvad?

Kerttu             Nemad need tormi teevadki!

  ”Neitsi Maarja, emakene, laipihk karja eit, Püha piiga pisikene, jookse kuu sõõri mööda, mine mööda päeva serva! Tule siia koos käima, rahu kokku sobitama, minu kartust ära ajama...”

                        Maga, mu laps, maga!

 

 

4.2 Inko tuleb tagasi

Sinikka           Nüüd nad tulevad – nõiahinged!

Kerttu             Oi taevake! Mine ja pane uks kinni!

Sinikka           Ma ei julge…

Kerttu             Lõhub maja!

Sinikka           Ema, ema! Põrandal on surnud mees!

Kerttu             Sa sonid.

Sinikka           See on Inko.

Kerttu             Ei see ole surnud – käsi liigub.

Sinikka           Inko!

Kerttu             Kas saad üles siit! Näh! Kus sa pääsed!

Sinikka           Kas elad, kallis Inko?

Inko                Inimesed, head inimesed…

Kerttu             Mees terve kui härg!

Inko                Inimesed, head inimesed…

Sinikka           Käed külmad, jalad jäised…

                        Kuhu sa küütisid püha mehe?

Inko                Surma olen ta küütinud, manale matkaja viinud…

Coro picc.       Sanctus. Püha.

Inko                Tooni tuli tee peal vastu, kiilgav kirves käes sõitis talveteed…

Coro picc.       Sanctus. Püha

Sinikka           Isa!

Kerttu             Võis ka mõni teine olla.

Inko                See ei olnud inimese moodi. Pea käis mõõda pilvi, taevas tuli tormates järel.

Coro picc        Sanctus… Püha…

Kerttu             Ju oli Lappi suusatamas…

Sinikka           Kõigevägi kulgemas…

Inko                See oli surm. Nägin, kuidas kirves välgatas…

Coro picc        Sanctus.  Püha.

Inko                Nägin mina kirvest välgatamas, kui see keeras kannule, viimases hädas röökisin. Kihutasin hobust, kuni see järve jääl surnult kokku kukkus.

Kerttu             Kristus Maarja!

Coro picc        Kristus Maarja!

Inko                Siis nägin, et olin kooljat küütinud. Reepäras sõitis püha mees, sõitis ilma peata.

Kerttu, Coro picc       Kristus Maarja!

Inko                Selle oli surm temalt võtnud.

Coro picc        Sanctus…  Püha

Inko                Seal see pea lõdiseb veel, lagedal järveseljal, keset öist tuisku.

Kerttu, Coro picc       Kristus Maarja!

Inko                Jooksin nagu näljase hundi eest… kukkusin… tõusin… kukkusin. Kas Lalli pole kodus?

 

 

4.3 Lalli kodus                     

Kerttu             Torm on lõppemas. Koidutähed kahvatuvad juba.

Sinikka           (Inkole) Varsti paistab hele päike.

Kerttu             Kaitse meid, kallis looja! Ta seisab seal.

Sinikka           Kes?

Kerttu             Sinu isa, Lalli.

                        Keset õue, hämaruses. Nüüd haarab ta oma peast, ta rebib ja rasib seda, nüüd keerab…

                        Ei! See ei ole Lalli!

Sinikka           Kes ta siis on?

Kerttu             See ei ole üldse inimene. See oli koolnu nägu, külm ja kõverdunud.

Inko                See on surm. See on surm!

                        Nüüd tuleb ta mind võtma.

Kerttu             Miks – ei tule – tuppa?

Lalli                Tervist majale.

Sinikka           Isa!

Inko                Ta tapab!

Lalli                Ei mina… tapa kedagi!

Kerttu             Lalli! Mis sa oled teinud? Kas tapsid karu?

Lalli                Tapsin… õilsa lapsukese…

Sinikka           Isa!

Lalli                Sinikka! Ei! Ei, ma pean ära minema, pean ära minema.

                        Enne kui tema tuleb…

Sinikka           Kes?

Lalli                Tema… kas sa ei kuule?

Inko                Kas ajab sindki keegi tagant?

Lalli                Ei. Ta veel ei leidnud mind. Ta ei näinud minu jälgi. Ta sõidab mööda.

                        Kus ma olen?

Kerttu             Võta, joo.

 

 

4.4                   Tapmine

Kerttu             Kust sa tuled?

Lalli                Mets võttis mind. Kodavoor käskis, Lapi laas tuli kohisedes  minu

                       taga.

Kerttu             Sina läksid ees. Kuhu?

Lalli                Tuhanded tähed sirasid mu silmis. Oli nagu maailm oleks lõppenud….

                        Ja mina seisnud üksi pika pilve peal. Ja hüüdnud mu kõrva hääl ööst, kõrgustest, sügavikest: Kõigevägi!

Kerttu             Kes hüüdis?

Lalli                Mina! Minu hääl oli see. Olin üksi. Kõik jumalad olid surnud ja inimesi ei olnud enam.

Coro picc        Kõigevägi! Sicut servus…Otsekui hirv…

Lalli                Mina hüüdsin Kõigevägi!

Coro picc        Ei ma seni soosse sure, kuni kannan kahte kätta,

                        viit aga sõrme veeretele, küünta kümmet küünitelen.

Kerttu             Lappi on su lummanud.

Lalli                Taevad naersid, tühjad mered müratasid vastu.

                        Elu kadus minust ja selle asemele tuli midagi võõrast.

                        Ma veel ei tea, mis see on. See on siin.

                        Suur nagu öö, kõrge  kui Kodavoor. Kuid miks ei paista seal tähed?

Sinikka           Isa.

                        Kust sa selle mütsi oled saanud?

Lalli                Mütsi? See ei tule peast. See on pähe kinni kasvanud.

Sinikka           See on veri. See sulab verest.

                        Sa oled vaba.

Inko                Kas tapsid püha mehe?

Lalli                Ei.. ei… ei mäleta!

                        Kõrvus kohiseb nagu kosk. Kõrvad kohisevad verise kosena! Vesise kosena kohisevad kõrvad! Kohisevad! Kõigevägi! Kõigevägi tõstis kirve! Rees istub see püha mees nüüd, sõidab üksinda härmases aohämaras. Ta otsib oma pead – kas kuulete! – Kuljused! Ta tuleb siiapoole.

Kerttu             Mu jumal!

Lalli                Ta peatub!

Kerttu             Mu jumal!

Lalli                Juba on ta õues!

Coro picc.       Püha mees!

Lalli                Ta tuleb tuppa! Võtab…Võtab pea minult!

                        Ma tulen!

Sinikka           Isa, seal ei ole kedagi! Tuul…

Lalli                Kodavoorele!

Kerttu             Ta meelevalgus on kustunud.

Lalli                Nad… nad tulevad… nad kõik tulevad… kõik! Võtavad pea! Minema! Aita Kõigevägi! Aita!

Coro picc.       Sanctus…  Püha!

 

Epiloog          

Coro picc        Sanctus…  

                        Sicut servus desiderat ad fontes aquarum.

                        Exaudi me! Clamavi ad te! Intende voci meae!

                        Püha …

                        Otsekui hirv igatseb veeojade järele. Kuule mind! Ma kisendasin su poole! Kuule mu appihüüdu!

 


Veljo Tormis / Rasmus Puur ooppera ”Lalli eli meren keskellä on mies”

 

Perustuu Eino Leinon näytelmään „Lalli“, librettoa varten muokanneet Sakari

Puurunen, Lea Tormis ja Veljo Tormis, viron kielelle kääntänyt Mikk Sarv,

Jouko Vanhanen, Piret Saluri.

 


Lalli, alkuasukas, isä

Kerttu, hänen vaimonsa

Sinikka, heidän tyttärensä

Tuura, kylän vanhin

Inko, metsälläkävijä

Henrik, piispa Englannistä

Kaikkivalta, tietäjä

 

 

 

Prologi

 

1.1 Vaikeneva Lalli

Kerttu             Tahtoisin kansasi puhua, Lalli.

Lalli                Puhu, puhu.

Kerttu             Tytärestämme haastaa halaisin.

                        Olet käynyt niin harvapuheiseksi. Ja synkkämieliseksi.

                        Päiväkausiin suutasi tuskin avasit.

Lalli                Hä-äh!

Kerttu             Sinikankin vuoksi...

Lalli                Mikä hätä hänellä on?

Kerttu             Hän pelkää ja kammoaa sinua.

Lalli                Sinikka? Ei ole totta.

Kerttu             Niin vähän sinä hänestä…Tiedätkö nytkään missä hän samoa?

Lalli                Metsä on mieluisa hänelle. Lie mennyt jänislankojaan kokemaan.

Kerttu              Inko, metsämies kerallaan. Kaksi varjoa vierekkäin kuutamohangilla hiihtää…

Lalli                Kilpaa kuvajaisensa kansa…

Kerttu              Mikä on, Inko? Köyhä metsänkävija ilma peltoa, niittua, vailla vakinaista elosijaa maailmassa. Hänellekö tyttären työntäisimme?

Lalli                Hä-äh! Sinikka itse päättäköön.

Kerttu              Ja vaikka hukka hänet perisi…

Lalli                Ei sovi sutta manata…

 

1.2 Sinikan paluu

Kerttu             Kovinpa poskesi palavat.

Sinikka           Ilta oli niin ihana…

Kerttu             …ja veri niin vetävä! Lienet lujastikin hiihtänyt?

Sinikka           Hiihdin.

Kerttu             Kilpaa kuvajaisesi kansa.

Kerttu             Kaipa tästä jonkun täytyy lehmiäkin vilkaista.

Sinikka           Mennenhän minä, äiti.

Kerttu             Kun ei vaan sattuisi varjo vastaan…

Sinikka           Mitä sinä nyt, äiti?

Kerttu             Ei tiedä, mikä yökyöpeli kartanolla liikkuu.

 

1.3 Isä ja tytär

Lalli                Onko totta, että sinä pelkäät ja kammoat minua?

Sinikka           Enhän minä. Sinulla on suruja.

Lalli                Kuka sanoo?

Sinikka           Näenhän minä.

Lalli                Inko? Onko hän täällä? Hyvä mies hän on. Äitisi sanoo – ei ole taloa…

Sinikka           Inko aikoo muuttaa pois, kauas salojen hämärään.

Lalli                Sinä tahdot seurata häntä?

Sinikka           Tahdon.

Lalli                Kauas korpeen, pahoista ihmisistä pois.

Sinikka           Itketkö sinä, isä?

Lalli                Niin katkesi viimeinen vihanta heinä…

 

1.4 Arka kosija

Kerttu             Sinäkö siellä? Yökyöpeli.

Inko                Rauha taloon.

Lalli                Terve tulijalle.

Lalli                Saloiltako?

Inko                Kaupungista. Ammuin tullessani tuomisiksi.

Kerttu             Ei ole riistan puute tässä talossa.

Inko                Kyllä tiedetään: aitat ovat laajat Lallilassa.

Lalli                Saata toki haarikka käteen metsämiehen.

Lalli                Paina puuta.

Inko                Pitäisi tästä…kotimajalle…Sinä kirvestä terotat?

Lalli                Pyhät kiiluvat tähdet taivaalla. On aika mesikämmenen kaatoon mennä.

Inko                Eikö keihäs kättä pitempi liene?

Lalli                Varmempi on kirves vyössä. Mitä kuulit matkallasi?

Inko                Kuului ristinmies meren takaa tuleen kansaa opettamaan.

Kerttu Lie ollut sama joka Kupittaalla kastoi?

Inko                Sama. Heinrikiksi sitä nimittävät. Oli tuo luvannut täälläkin käydä.

Lalli                Vai oli.

 

1.5 Kastekisat Kupittaalla

Inko                Sinua ei kastettu Kupittaalla?

Lalli                Ei. Kävihän siellä tämä eukko.

Inko                Kerttu niin.    

Lalli                Kerttu…Gertrud sen nimi nyt on!

Inko                Kärtruut?! Mikä nimi se on?!

Lalli                Kävi saamassa kylmän kylvyn.

Inko                Oikeinko umpisukkulassa?

Lalli                Ristin tuojaan sanoo nyt uskovansa.

Kerttu             Ka, enhän, enhän minä.

                        Tuli mennyksi Ukon juhlille. Pääsi Sinikka nuorten kisoihin.

Inko                Missäs kukka, jos ei karkeloissa.

Kerttu             Olisi tällä kosijoita ollut kymmenen joka kynnelle.

Inko                Ei vienyt sinuan vainolainen?

Kerttu             Pakoon pääsin.

Paljon oli rautaritareita. Kypärät kiilsi ja papit kulki pitkissä paidoissaan. Ja laulettiin ja veisattiin, sauhu suloinen tuprusi.

Henrik Aaeijaee!

Kerttu              Pühä mies saarnasi kauniisti, kauniisti. Silmät tuikkivat taivalla kuin tähdet. Ja oudot sanat suusta solisivat hopeavirran lailla. Sen ääni helisi…

Lalli                …sen kieli kilisi…sen ääni järisi…

Kerttu              Nii sitten ne valoivat kylmällä vedellä – siinä kasteessa nimen sain Gertrud.

Inko                 Vesi vanhin voitehista.

Lalli                Eukko on ollut hassuna. Unissaankin suhkaa, sopottaa: ”Ihanaa…Ihanaa…” Tokko enää ihmistä tullekaan.

 

1.6 Kosinta

Inko                 Pelottelitte pahasti: ei taida enää tohtia, mies asiaansa ilmoitella.

Lalli                Puhu suusi puhtaaksi.

Kerttu              Ethän vain kosioretkillä kulje?

Lalli                Hyvätpä ovat lemmen lunnaat. Siinä kullat. Siinä helmet.

Kerttu              Turhan matkan teit. Saat mennä tietä, mitä tulitkin.

Inko                 Mennään, mennään ja tullaan taas.

Kerttu              Vara on veirasta varten.

Inko                 Näet, kun ryöstän tyttäresi.

Sinikka            Inko!

Lalli                Ei tarvis tästä toralla erata.

Kerttu              Olisit rauhan rakentanut.

Lalli                Vielä minä rauhan rakennan.

                        Sinä et käynyt kuulamassa Ristin Miestä?

Inko                 Olinhän sellä minkäkin. Tasapääsä taistelossa.

Lalli                Kun kävi arpakapula…?

Inko                 Toki pakoon pääsin.

Lalli                Vai pakoon livistit…

 

1.7 Käräjät

Kaikkivalta     Kuule nyt mietä, ilmojen Ukko, aukaise eestä auringon lukko, päästäös päivä pilvien takaa, kussa se vieraan vankina makaa.

                        Kuule nyt meitä, Ukko!

Coro picc.       Valoa me vaadimme emmekä muuta, siksi me kierrämme nyt Ukon puuta. Siksime laulamme laulua sodan, nostamme taivale tapparan odan.

Kaikkivalta     Ilmojen Ukko.

                        Meillä oli päivä:

Coro picc.       He meiltä sen peitti.

Kaikkivalta     Meillä oli kansa:

Coro picc.       He yöhön sen heitti.

Kaikkivalta     Meillä oli vapaus:

Coro picc.       Nyt meillä on orjuus.

Kaikkivalta     Meillä oli onni:

Coro picc.       Nyt meillä on kurjuus.

 

 

1.8 Myöhäinen viestintuoja

Tuura              Rauha alle kuulun kurkihirren.

Lalli                Terve tervehyttäjälle.

Tuura              Tahtoisin tavata Lallin kahdenkesken.

Lalli                Menkää te toiseen tupaan. Ja sinä (Kerttulle) teet sovinnon sulhon kansa.

Kerttu              Älä luule. En ilmoisna ikinä.

 

 

2.1 Tunnustelua

Lalli                Mistäpä sujuu vieraan suksi?

Tuura              Kokomäen Ylitarosta.

Lalli                Siellä yhä saarnaa se Ristin mies?

Tuura              Lähti. Tätä kohti sanoi tulevansa. Tahtoo tavata Lallin.

Lalli                Mitähän tuo minusta?

Tuura              Korvessa piilet. Et ole antanut kastaa.

Lalli                Annoitko sinä?

Tuura              Mikäpä auttoi. Pääseehän tuosta.

Lalli                Lähteessä peset.

Tuura               Vaimosi kastoivat?

Lalli                Kastoivat.

Tuura              Kuka oli tässä se mies?

Lalli                Inko, metsänkävija  - kosimamies.

Tuura              Sinä itse et metsästä enää?

Lalli                Toista on kasken kaato, pellon raato, toista astunta jälessä auran hatasarvisen. Talo kostuu ja isäntä ävärtyy.

Tuura              Metsänkäyti oli suurinta iloasi.

Lalli                Riista on vähennyt.

Tuura              Tuli naapureita.

Lalli                Tuli.

Tuura              Sinä vihaat niitä?

Lalli                En vihaa. En rakasta heitä.

 

2.2 Erakon murhe

Lalli                Suru täällä on aina. Murhe majansa tekee siihen, mihin mies talon rakentaa. Siitä naapurista ei pääse, vaikka minne muuttaisi.

Tuura              Aina etäämmäs korpeen…

Lalli                Tässä luulin viimein leposijan löytuneen.

Tuura              Kuulit kerran vieraan koiran viidakosta haukahtavan.

Lalli                Ei sielä ketään ollut.

Tuura              Joku oli. Tuli useampikin vastaan?

Lalli                Saattoi tulla.

Tuura              Sen kerran perästä ei Lalli enää metsästänyt.

Lalli                Vai en?

Tuura              Kontion kolkkaat joskus, kun peltojesi perille eksyy. Etäämpänä et käy.

Lalli                Ei ole tarvis!

Tuura              Tunnusta pois! Jos olisi sinulla valta, kolkkaisit jokaisen, joka asettuu penikulmasi kuuluville.

Lalli                En ole minä mikään murhamies.

Tuura              Sinä pelkaat ihmisiä!

Lalli                Siksi olen kotini korpeen rakentanut, että asuisin siinä ja olisin onnelinen.

                        Minä rakastan itseäni! Ymmärrätkö?

Tuura              Sekö on suurin rakkautesi?

Lalli                Muuta ei rakkaus muittenkaan.

 

 

2.3 Ajan merkit

Tuura              Et tajua ajan merkkejä. Ihmisten tulee yhtyä, käsi kädessä käydä. Ei elää erillään, kuten pedot metsässä.

Lalli                Minä arvaan oman tilani, annan arvon toisellekin.

Tuura              Et käy sinä heimon käräjissä, et kihlakunnan kokouksissa. Kun Ristin soturit ryntäsivät, et noussut sotaan, kun koko heimo nousi.

Lalli                Siksi ei minua voitettukaan muun heimon keralla.

Tuura              Siitä nyt kantavat kaunaa sinule kylän miehet.

Lalli                Kantakoot…

 

 

2.4 Kaikkivaltaan

Tuura              Yksi ystävä sinulla enää on…Tarkoitan!

Lalli                Tietäjä Kaikkivalta Lapinkorvessa.

Tuura              Yhä harvemmin häntäkin tapaat?

Lalli                Ei olehyvä häiritä tiedomiestä.

Tuura              Et kunnioita enää hänen taikojaan? Et uhraa jumalille, et esiisäin menoja pyhinä pidä. Vanhoihin jumaliin et enää usko.

                        Uusia olet ylipeä lähestymään.

Lalli                Tulkoot he minun luokseni.

Tuura              Entäpä tulevat kerran?

Lalli                Jumalatko?

Tuura              Talvi-iltana tulevat, kolkuttavat ovellesi.

Lalli                Tulevat… Kolkutavat…

Tuura              Ihmismuodossa kuuluu kulkevan Ristin Kiesus.

Coro picc.       ”Sicut cervus desiderat ad fontes aquarum, ita desiderat anima mea ad te”

Tuura              Johonkin täytyy ihmisen uskoa. Julkiset ovat minulla jumalat.

Lalli                Uudet ja vanhat!

Tuura              Sinulla ei ole mitään. Maa ja taivas ovat tyhjia sinulle, meri synkkä kuin sydämesi.

Lalli                Mut ta meren keskellä mies! Meren keskellämies!

Lalli                Minä olen minä. Tiedän, mikä on elämä. Tiedän, mikä ihmispoven raudasta rakentaa, että kestää hän kohtalon kuormat.

                        Ne loitsut neuvoo vain Lapinkorpi. Puud puhuvat, vaarat vastaan kumahtelevat, konsa ihminen yksin vaeltaa. Ja hän oppii omansa muiden omasta erottamaan, tulee toimon, tulee toimon omillaan.

Tuura              Tuonko neuvoi Kotavuoren Ukko?

Lalli                Elämä takoi, Kotavuori karkasi.

Tuura              Sen alla on kuilu mittaamaton.

Lalli                Rotkon partaalla seissut olen.

Tuura              Etkö syöksynyt syvyyteen?

Lalli                Osa kaikkien on se kerran.

Tuura              Jumalat ja ihmiset vihoittanut olet. Raskaana painaa taakka taivahisten.

Lalli                Maalisista suurempi huoli.

 

Lalli                ”Enkä sinne suohon sorru, kunne kannan kahte kättä, viittä sormea viritän, kynttä kymmentä ylennän. Enkä sinne suohon sorru, kunne kannan kahte kättä, viitä sormea viritän, kynttä kymmentä ylennän…”

Tuura              Tuon siis opit taatoltasi.

Lalli                Se on sukuni tieto. Auttoi, kun vihamies ryntäsi tai karhu karjan repi. Eikö auttane nytkin ajan riitaisen vastuksista.

Tuura              Ajallised sovittaa saatat. Millä ijäiset miellyttänet?

Lalli                Olen varannut tietoni heitäkin varten.

 

 

2.5 Outo kulkija

Tuura              Etkö kuule? Kolkutetaan…

Lalli                Kuka hakkaa?

Tuura              Se on hän.

Lalli                Kuka?

Tuura              Ristin Kiesus.

Lalli                Ovi on auki

Tuura              Hän tahtoo tupaan…

 

Kerttu              Outo mies on eteisessä. Tahtoo tavata isäntää.

Lalli                Kuka se on?

Kerttu              Mikä lienee mieronkierto.

Lalli                Kerjäläinen! Käske toiseen tupaan.

 

 

2.6 Nuhtelu

Tuura              Taitaa ollaa aika kotimatkaa ajatella…

Lalli                Asiasi toimittanet.

Tuura              Kun kaikki kylä koko heimo noussee…

Lalli                En ole tarvinnut heimon apua. Siksi en myöskään heimon käskystä asetta ota. Pahaa en tee kenellekään!

Tuura              Sitä kukaan ei sano…

Lalli                Minä olen tämän korven ensimmäinen asukas. Ensimmäinen asukas! Ensimmäinen!

                        Minä otin nämä maat ensitulijan oikeudellä, ensintulijan oikeudellä. Nyt vieraita täällä joka nurkassa vilisee! Jos milloin metsälle menet, edessäsi on outo latu. En siedä sitä. Minun taloni ei ole markkinapaikka.

Coro picc.       Sicut servus desiderat ad fontes aquarum. Sicut servus…Exaudi me! Clamavi ad te! Intende voci meae!

Lalli                En tahdo tuuppia tungoksessa. En tahdo olla jaloissa. En tahdo olla heimon orja.

                        Miksi en saa olla rauhassa!?

                        Mitä ne tahtovat nuokin  - Ristin miehet?

Tuura              Veron vaativat, omat jumalansa ylimmäisiksi julistavat.

Lalli                Minä en ole mennyt heidän maahan. Minä en ole heitä verottanut, en jumaliani tyrkyttänyt. Kuka käskee heidän tulla tänne? Millä oikeudella he tulevat tänne?

Tuura              Vain miekan oikeudella.

 

 

2.7 Manuu käräjiin

Tuura              Se on nyt sillä tavalla – kun sinä et totellut sitä kutsua, sotakutsua kylän miehet ovat lähetäneet – minut…

Lalli                Vai ovat ne oikein lähettäneet – sinut…

Tuura               Naastamaan sinut Kokemäelle Ylistaroon, missä kuula saat tuomiosi.

Lalli                Saan kuula tuomiosi.

Tuura              Tiedät itse, mikä on tapa. Saatathan sakollakin päästä…

Lalli                Tuossa on ovi.

Coro picc.       Enkä sinne suohon sorru…

Tuura              Olen vanha ystäväsi.

Lalli                Siinä on viisi hirttä poikki!

Coro picc.       Enkä sinne suohon sorru…

 

 

2.8 Ansassa

Lalli                Verkko kiertyy, verkko kiertyy.

                        Apajaa vedetään lujaa, lujaa ympärille. Vaimo tänne. Vaimo!

Kerttu              Huusitko? Mitä tahdot?

Lalli                En. En mitään…Kintaani…Mihine heitin…?

Kerttu              Tuonne, tuonne lautsan alle…Mihin aijot?

Lalli                Kaitse kotia…

Kerttu              Mihin nyt…? Yöta vasten…

Lalli                Lapinkorpeen!

Coro picc.       Sicut servus desiderat ad fontes aquarum.

Kerttu              Luuletko, että on kotona Kaikkivalta?

Lalli                Lie liha kotona, jos onkin henki liikkumassa.

Kerttu              Milloin takaisin tullet?

Lalli                Jahka joudun. Ennen aamun koittamista.

 

 

2.9 Kotavuoren tietäjä

Coro picc.       Kaikkivalta, kolkko miesi, tuo oli suurin tietäjista Kotavuoren korpimaila.

                        Kyyt viherti katsehesta, suusta lenti yölepakot, jalan alta ahmat nousi, käden päällä kärpat jouksi, korppi koikkui päälaella, haaskalinnut hartioilla.

                        Kaikki tiesi, minkä inehmot, kaikki taisi, minkä jumalat.

 

Kaikkivalta     Ken olet kumma kulkemassa, maan valta vaeltamassa?

Lalli                Olen Lalli kulkemassa. Tullut en tänne syötäväksi, tulin tietojen hakuhun.

Kaikkivalta     Annoitko oman veresi?

Lalli                Tein sen poika-polvenani.

Coro picc.       Sai sanan varaväkevän: veri verta vahvistavi.

Kaikkivalta     Murhasitko muut ilosi?

Lalli                Tein sen miesnä nuorempana.

Coro picc.       Sai sanan varaväkevän: veri verta vahvistavi.

Kaikkivalta     Kirositko kantajasi?

Lalli                Tein sen kuolen kynnyksellä.

Coro picc.       Sai sanan varaväkevän: veri verta vahvistavi

Kaikkivalta     Olet Lalli, kolmilukko.

Lalli                Kaikki tiedän, minkä inehmot, kaikki taidan, minkä jumalat: en sitoa Ristin miestä, manata mennyttä takaisin.

Kaikkivalta     Rotkohon Rutimon mennös. Saat mahdin maan ikuisen, tulet Lalli kaikitieto.

Lalli                Entä en palanne tieltä?

Kaikkivalta     Elon huoli huomisesta, Mana mennyttä manaapi.

 

Coro picc.       Kääntyi Lalli kotihinsa, niikuin pitkän pilven lonka, niikuin jäisen kosken kopru, ei hän taakse katsastanut, ei hän kilvan kiirehtinyt, kun oli tuima Tuonen kulku, elo kuoloa kovempi.

 

 

3.1 Kiertilainen

Henrik             Tämä on siis Lallin talo?

Kerttu              Kun tiesit, mitäs kysyit.

Henrik             Jumalan kiitos…

                        Olen siis tullut oikeaan. Eikö isäntä itse ole kotona?

Kerttu              Ei.

Henrik             Missä hän on?

Kerttu              Lapinkorvessa. Kaikkivallan, tietäjän puheille lähti.

Henrik             Ei ole muuta kaikkivaltaa kuin Jumala.

Kerttu              Onpa toinen täälä Kotavuoressa.

Henrik             Kuulin Lallin vaimon kristityksi.

Kerttu              Ka, kastoihan minut pyhä mies Kupittaalla.

Henrik             Näen, että sinun sielusi on vileä pimeä ja sinun sydämesi monen pahan aivoituksen pauloittama. Noitus ja kaikkinaiset pakanalliset menot…

Kerttu              Enkä minä aivan pakana ole! Sen saattaa kuku tahansa täällä todistaa.

Henrik             Milloin miehesi palaa?

Kerttu              Tulee jahka joutuu.

Henrik             Vastaa!

 

 

3.2 Piispa

Kerttu              Kuka olet? Millä oikeudella käsket täälä?

Henrik             Pyhän isän Roomassa antamalla oikeudella.

Coro picc,       Coetus noster laetus esto pro Henrici sacrofesto est laetandi causa praesto praesulis celebritas.

Henrik             Outona ja tuntemattomana olen tullut, köyhänä ja alhaisena kolkuttanut ovelle. Olen jättänyt saattoni ja sotajoukkoni, en tahtonut enää väkivallalla pakottaa ketään. Yksin tahdoin pääpakanan taloa lähestyä, ettei kukaan sanoisi Suomen apostolin henkeänsä säikkyneen. Kuulin vaimon kristityksi, luulin hänen avullaan miehen kivikovan sydämen taivuttavani.

Kerttu              Armahda meitä,  pyhä mies.

Henrik             Rauhan miehenä olen tullut, voin tulla myös miehenä sodan.

Coro picc        Enkä sinne suohon sorru, kunne kannan kahte kättä, viittä sormea viritän, kyntä kymmentä ylennän.

Henrik             Siksi on Jumala esivallalle miekan antanut, että se käsivarrellaan pilkkajansa musertaisi! Totisesti toivoin, Jeesus Kristus, ettei minun tarvitsisi suloista sanomaasi verellä saastuttaa. Mutta  tätä kansaa ei rakkeudella käännytetä, tulella ja miekalla se on Ristin juureen polvistettava!

Coro picc.       Enkä sinne suohon sorru!

Henrik             Exaudi me, Domine!

Coro picc.       Enkä sinne suohon sorru, kunne kannan kahte kättä!

Henrik             Clamavi ad te!

Coro picc        Kunne kannan kahte kättä!

Inko                 Pyhä mies on haltioissaan!

Henrik             Domine, exaudi me!

Sinikka            Taikoo taudit koko maahan! Armahda meitä, pyhä mies!

Inko                 Armahda meitä, pyhä mies!

 

3.3 Siunaus

Henrik             Oletteko kastetu?

Kerttu              Mitäs ne nyt tuommoiset…

Henrik             Teidät kastetaan…Te olette mies ja vaimo?

Inko                 Hän on morsiameni.

Kerttu              Ei se niin ole.

Inko                 Tuossa ovat lunnaat pöydällä. Lalli on luvannut hänet minulle.

Henrik             Onko totta?

Sinikka            Onse totta.

Kerttu              Valehtelee!

Henrik             Siispä olet kihlattu hänelle maan tavan mukaan.

Kerttu              Valehtelee!

Henrik             Kirkko on liittonne vahvistava.

Kerttu              Siitä ei tule mitään. Ala painua siitä!

Henrik             Erotatko minkä minä yhdistin?

Kerttu              Älähän suutu, pyhä mies! Pysy vain pyhissä asioissasi, äläkä sotke näitä…

Henrik             Vaikene vaimo! Kovimman kostoni uhalla käsken sinut Nousiaisiin missä kärsit sopivan kirkkorangaistuksen julkeudesta.

Kerttu              Entä en tule…?

Henrik             Esivallan käsi sinut saavuttaa…

Henrik             Miehesi Lalli, joka noitia palvelee, pyhiä puita ja kiviä kumartaa…

Kerttu              Lalli ei kumarra kuutakaan!

Henrik             Sen todistakoon kasteen ottamalla.

Coro picc.       Quem elegit, quem dilexit, quem ornavit, quem provexit, in sublime quem erexit divina benignitas.

Henrik             Pyydän vain talosta hevosen sekä itselleni kohtuullisen kestityksen.

 

 

3.4 Lähtö

Kerttu              Kovasti on Lalli kieltänyt oudoile mitään antamasta.

Henrik             Otan siis omin luvin ja maksan maa rahan mukaan.

                        (Ingolle): Taidatko kyyditä minut toiseen taloon?

Inko                 Tottahan toki.

Henrik             Ota siis tallista hevonen ja heinät. Minä itse tyydyn leipäpalaseen.

Inko                 Taitaa isäntä suuttua..

Henrik             Tee, kuten käskin. Korvaus suoritetaan.

Kerttu              En huoli rahoistanne!

Henrik             Vaimo, vaimo! Herra yhdessä ankaran kirkkokurin kanssa on kovan sydämesi pehmittävä. Kuten käskin tehttäköön.

Inko                 Sinun vastuullasi.

Kerttu              Väkivaltaa!

Henrik             Ei toki! Oman käden oikeutta.

Inko                 Näkemiin, Sinikka, soreatukka!

Kerttu              Kuuma tina kurkkuhusi!

                        Väkivaltaa! Väkivaltaa!

Sinikka            Milloin takaisin tulet?

Inko                 Aamulla…Uuden Jumalan kanssa.

Coro                Minä laulan Turun miehen.

Coro picc2.     Exaudi me!

 

 

3.5 Naisten pelot

Sinikka            Äiti! Minulla on niin paha aavistus. Nyt ne lähevät. Minä pelkään.

Kerttu              Mitä lapseni?

Sinikka            Että Inko ei palaa.

 

Sinikka            Pilvi kuun yli kulkee.

                        Kantoi tuuli purtta kahta tuole puolen Lemmenlahta;

Pilvi kuun yli kulkee.

                        Tuonen pursi tuima pursi korkeana kuohut mursi;

Pilvi kuun yli kulkee.

                        Unten haaksi hauras haaksi horjuu, vaappuu, jää jo taaksi;

Pilvi kuun yli kulkee.

                        Iloinnenko taikka surren nään ma Tuonen tuiman purren.

Pilvi kuun yli kulkee.

Milloin heikon haavehahden? Istuessa illoin kahden.

                        Pilvi kuun yli kulkee.

 

 

3.6 Lalli palaa

Lalli                Pimeässäkö täällä istutaankin?

Kerttu              Pianpa palasit.

Lalli                Palasin. Mitä Sinikka itkee?

Kerttu              Omat huolensa hänelläkin. Tapasitko tietäjän?

Lalli                Kotavuorella kohtasin.

Kerttu              Tekikö taikojaan?

Lalli                Teki   

Kerttu              Mitä arvat osoittivat?

Lalli                Ei mitään hyvää. Ei mitään hyvää – hänen mielestään.

Kerttu              Lienee aika maata mennä.

Lalli                Inkoko lähti? Jotakin on tapahtunut…? Onko joku küynyt täällä?

Sinikka            Pyhä mies kävi…

Kerttu              Olihan tässä ruotsi ruoalla.

Lalli                Vai oli. Kerjäläinen?

Sinikka            Piispa se oli.

Kerttu              Henrikki.

Lalli                Lie sitten mieluvieras ollut!

Kerttu              Minua kirkkokurilla uhkasi.

Lalli                Vai uhkasi.

Kerttu              Sinut kasteele käski ja kielsi noitien kanssa seuraa pitämästä.

Lalli                Vai kielsi.

Kerttu              Tyttäresi väkisin siunata tahtoi.

Lalli                Missä Inko oli?

Kerttu              Ingokin kastanut olisi. Kiroten lähti ja omin luvin tangosta leivän otti.

Lalli                Tangosta leivän?

Sinikka            Kaikesta pyhä mies maksun jätti.

Kerttu              Tallista hevosen vei…

Lalli                Hevosen! Karhuja on ennenkin kaadettu…

Kerttu              …ja Ingon kyytimieheksi käski. Kuuluu sillä miekkamiehet takanaa olevan. Ne lupasi tännekin lähettää.

 

3.7 Kirous

Lalli                Pettääkö permanto? Kaatuuko katto?

                        Verkko kiertyy, verkko kiertyy. Apajaa vedetään lujaa, lujaa ympärille. Enkö ole isäntä enää? Eikö tämä kotini enää?

                        Ei, ei, ei ole tämä minun tupani! Vieras käsi on käynyt täällä.

                        Vieras on isäntä pöydän päässä.

                        Pois!

                        Mies mierolle, vaimo ja lapsi kerjäämään!

                        Nyt! Nyt meni tuhkaksi maailmani…

                        Poikani sotaan sortuivat. Kolme kaunista poikaa kaasi karjalamies!

                        Olen väistynut ja väistynyt.

                        En tarvinnut enää paljon: vain rauhaa ihmisiltä, sillä taistelin jo taivahisten kanssa.

                        Pienentyi elämän piiri, raskaasti humisi korpi. Yksi oli tuike talviyössä – minun kultainen kotineni.

                        Nyt ne tulevat, tulevat tännekin suoraan minun pesälleni.

                        En väisty enää.

Coro picc.       Minä laulan Turun miehen.

Lalli                En väisty enää! Taistelen!

                        Kirves! Verta! Maksa maalle!

Kerttu              Lalli! 

Sinikka            Isä! Isä!

Coro                Minä laulan Turun miehen. Minä, manaan!

 

 

3.8 Takaa-ajo

Kaikkivalta     Kaikki on sinussa: aika, ijäisyys, elämä, luonto, isänmaa ja ihmiskunta, siemen suurimman, vähimmän.

                        Itse riiput itsestäsi, tie on tehty, määrä pantu, vuori noustava: -vapaus

                        Kulje kohti korkeinta oman onnes kukkulata, täyt, minkä tiedät, tahdot, täytät tahtoa jumalan.

                        Nousten nostat taivon kantta, painunet, eloa painat, tulet takka itsellesi, muille pilvi päivän tiessä.

                        Mennen maailmat syleile, astu kautta aikakautten.

 

 

4.1 Naiset valvovat

Kerttu              Oi, Ukko ylijumala, rikas-armo Ristin Kiesus, tule tänne tarvittaessa, käy tänne kutsuttaessa, tule mulle turvakseni, väekseni, voimakseni, väekseni…

Sinikka            Äiti! Äiti!

Kerttu              Nuku, lapseni nuku!

Sinikka            Pelottaa…

Kerttu              Mikä?

Sinikka            Vinkuu ja vonkuu…

Kerttu              Kaikki noidan henget liikkeellä ovat. ”Neitsyt Maaria emonen, lavekämmen karjan eukko…”

Sinikka            Äiti, miksi noidanhenget myrskyllä liikkuvat?

Kerttu              Nehän ne myrskyn synnyttävät! ”Neitsyt Maaria emonen, lavekämmen karjan eukko, Pyhä piika pikkarainen, juokse kuun keheä myöten, päivän päärmettä samoa! Tule tänne, käy keralla, rauhoa rakentamahan, pelkoani poistamahan…”

                        Nuku, lapseni, nuku!

 

4.2 Inko palaa

Sinikka            Nytne tulevat – noidanhenget!

Kerttu              Taatto taivahisin! Mene ja telkeä ovet…

Sinikka            En uskalla…

Kerttu              Särkee talon!

Sinikka            Äiti, äiti! Kuolut mies on lattialla!

Kerttu              Hourit.

Sinikka            Se on Inko.

Kerttu              Eläähän tup – käsi liikkuu.

Sinikka            Inko!

Kerttu              Nuosetko siitä! Kah, nousee, nousee!

Sinikka            Elätkö rakas, Inko?

Inko                 Voi hyvät ihmiset – ihmiset voi…

Kerttu              Mies terve kuin pukki.

Inko                 Voi ihmiset, ihmiset…

Sinikka            Kädet kontassa, jalat jäässä…

                        Minne kyyditsit pyhä miehen?

Inko                 Kuolemaa kyydinnyt olen, manan matkamiestä opastanut.

Coro picc.       Sanctus

Inko                 Tuoni tiellä vastaan tuli, kirves kiiluva kädessää…

                        Hiihti pitkin talvitietä…

Coro picc        Sanctus

Sinikka            Isä!

Kerttu              On voinut muukin olla.

Inko                 Ei ollut se ihmisen näköinen. Pää pilviä piteli, taivas myrskynä perässä.

Coro picc        Sanctus…

Kerttu              Lie ollut Lappi hiihtämässä…

Sinikka            Kaikkivalta kulkemassa…

Inko                 Kuolema see oli. Näin minä kirveen välkähtävän…

Coro picc        Sanctus

Inko                 Näin minä kirveen välkähtävän, kun se pyörähti kannaksille, henkeni hädässä huusin. Mina hevosta hoputin, järven jäällä hevonen kuolleena kaatui…

Kerttu              Hevonen! Ristus Maaria!

Coro picc        Ristus Maaria!

Inko                 Näin kuollutta kyydinneeni. Reen perässä körötti pyhä mies, körötti ilman päätä.

Kerttu, Coro picc       Ristus Maaria!

Inko                 Kuolema oli sen vienyt.

Coro picc        Sanctus…

Inko                 Siellä vieläkin se pää värjöttänee, autiolla selällä, purku yöllinen ympärillä.

Kerttu, Coro picc       Ristus Maaria!

Inko                 Juoksin kuin hukan edessä…Lankesin…Nousin…Lankesin.

Ei Lalli ole kotona?

 

4.3 Lalli kotona                   

Kerttu              Myrsky laantuu. Aamutähdet jo kalpenevat.

Sinikka            (Ingolle): Pian paistaa heleä päivä.

Kerttu              Varjele vakainen luoja! Hän seisoo siellä.

Sinikka            Kuka?

Kerttu              Isäsi Lalli.

                        Keskellä pihaa hämärässä. Nyt tarttuu päähänsä, repii ja raastaa, nyt kääntyy…

                        Ei! See ei ole Lalli!

Sinikka            Kuka sitten?

Kerttu              Ei se ole ihminen.

Kuoleen kasvot, kylmät ja vääristyneet.

Inko                Kuolema se on. Kuolema se on!

                        Tulee minutkin korjaamaan.

Kerttu             Miksi – ei tule – sisälle?

Lalli                Terve taloon.

Sinikka           Isä!

Inko                Hän tappaa!

Lalli                Minä – en tapa ketään!

Kerttu             Lalli! Mitä olet tehnyt? Kaadoitko karhun?

Lalli                Tapoin…jalon tenavan…

Sinikka           Isä!

Lalli                Sinikka! Ei! Ei, minun täytyy pois, minun täytyy pois. Ennenkuin hän tulee…

Sinikka           Kuka?

Lalli                Hän  - etkö kuule?

Inko                Ajaako sinuakin joku takaa?

Lalli                Ei. Ei vielä löytänyt minua. Ei nähnyt jälkiäni. Ajaa ohitse.

                        Missä olen?

Kerttu             Juohan.

 

 

4.4 Tappo

Kerttu             Missä olet ollut?

Lalli                Metsä otti minut. Kotavuori käski, Lapinkorpi tuli, tuli kohisten takanani.

Kerttu             Sinä edellä menit? Minne?

Lalli                Tuhannet tähdet silmissä sinkoili, oli niinkuin olisi maailma loppunut…minä seisoin, yksin pilven päällä, kuului korvaani ääni yöstä, korkeuksista, syvyyksistä: Kaikkivalta!

Kerttu              Kuka huusi?

Lalli                Minä! Minun ääneni see oli. Olin yksin. Kaikki jumalat olivat kuolleet, eikä ihmisiä enää.

Coro picc        Kaikkivalta! Sicut servus…

Lalli                Minä huusin Kaikkivalta!

Coro picc        ”Enkä sinne suo hon sorru, kunne kannan kahte kättä, viitä sormea viritän, kyntä kymmentä ylennän.

Kerttu              Lappi on lumonnut sinut…

Lalli                Taivaat nauroivat, meret autiot myrähtelivät.

                        Elämä pakeni minusta. Tuli sijaan jotakin outoa.

                        En tiedä vielä mitä. Se on täälä.

                        Suuri kuin yö, korkea kuin Kotavuori. Miksi eivät mitkään tähdet tuiki siellä?

Sinikka            Isä.

                        Mistä sait tuon lakin?

Lalli                Lakinko? Ei se lähde päästä. Nahka tulee mukaan.

Sinikka            Verta se on. Verta se sulaa.

                        Olet vapaa.

Inko                 Sinakö tapoit pyhän miehen?

Lalli                En…En…En muista…en muista!

                        Korvani koskena humisevat. Verikoskena korvat humisevat. Korvat verikoskena humisevat! Humisevat! Kaikkivalta! Kaikkivalta kirveen kohotti! Reessä istuu pyhä mies, ajelee aamuhämärässä. Et sii päätään – kuuletteko! – kulkusia ­tulee…tulee! Tulee täänne!

Kerttu              Jumalani!

Lalli                Pysähtyy!

Kerttu              Jumalani!

Lalli                On jo kartanolla!

Coro picc        Pyhä mies!

Lalli                Nyt tule tupaan! Ottaa…Ottaa pään minulta!

                        Minä tulen!

Sinikka            Isä, eihän ole ketään. Tuuli…

Lalli                Kotavuorelle!

Kerttu              Järjenval on sammunut.

Lalli                Ne…ne tulevat…ne tulevat kaikki…kaikki! Ottavat pään! Pois tieltä! Auta Kaikkivalta! Auta!

Coro picc.       Sanctus…

 

 

Epilogi           

Coro picc.       Sanctus…

                        Sicut servus desiderat ad fontes aquarum. Exaudi me! Clamavi ad te! Intende voci meae!


LALLI OSATÄITJATE BIOGRAAFIAD

Koit Soasepp (bass, Soome Rahvusooper) on eesti ooperilaulja. Ta on lastemuusikakoolis õppinud klaverit ja tuubat ning lõpetanud Eesti Maaülikooli. Aastal 2009 asus ta aga õppima Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse professor Jaakko Ryhäneni lauluklassi.
Juba aasta pärast õpinguid akadeemias toimus debüüt solistina rahvusooperis Estonia, millele järgnes aastatel 2010–2012 solist-stažööri amet Soome Rahvusooperis ning alates 2012. aastast kinnitati Soasepp Soome Rahvusooperi solistiks, olles seal üks nõutumatest lauljatest. Ta on laulnud ka Eesti ja Läti rahvusooperis, Vanemuises, Berliini Koomilises Ooperis ja Savonlinna ooperifestivalil. Soasepa repertuaaris on üle 40 ooperirolli: Suurinkvisiitor – Verdi „Don Carlos“, Fasolt – Wagneri „Reini kuld“, Ramfis – Verdi „Aida“, Sparafucile – Verdi „Rigoletto“, Sarastro – Mozarti „Võluflööt“, Komtuur – Mozarti „Don Giovanni“, Bartolo – Mozarti „Figaro pulm“, Gremin – Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, Pimen – Mussorgski „Boriss Godunov“, Titurel – Wagneri „Parsifal“, Colline – Puccini „Boheem“, Timur – Puccini „Turandot“, Zuniga – Bizet' „Carmen“, Lavrenti – Reinvere „Puhastus“, Tiera – Sallineni „Kullervo“, Väike John – Linkola „Robin Hood“ jt.
Viimati laulis Koit Soasepp Eestis Vanemuise teatris selle aasta kevadel Vanapagana rolli Ardo Ran Varrese ooperis „Põrgupõhja uus Vanapagan“.

 

Iris Oja (metsosopran) on vabakutseline laulja, kelle repertuaari kuulub muusikat kõikidest ajastutest ja žanritest. Teda kuuleb nii suurvormide solistina kui erinevate kammeransamblitega paljudel lavadel üle maailma. Tihedaim muusikaline side on tal Paul Hillieri ja tema rahvusvahelise vokaalansambliga Theatre of Voices ning Eesti ansambliga Yxus. Ta on olnud aastaid ka Hillieri assistent ja koormeister mitme kammerkoori juures.
Iris Oja suurim panus kuulub siiski uue muusika valda, talle on kirjutanud suurem osa Eesti ja mitmed välismaised heliloojad. Ka enamik Oja ooperirolle on olnud kaasaegsete heliloojate sulest, viimati etendas ta aprillikuus Tatjana Kozlova-Johannese ooperit „söövitab.tuhk“ Theatrumis, järgmisel nädalal aga salvestab Taanis Line Tjørnhøj lavateost „enTmenschT“.
Tõnu Kaljuste ja Veljo Tormisega seob Iris Oja samuti ammune koostöö, mis algas juba aastal 2000, kui Iris liitus EFK-ga. Selle ühise koostöö tipphetkeks loeb ta aastatel 2004–2005 „Eesti ballaadide“ etendusi Soorinna küünis. Ka Tormise soolomuusika on alati olnud Oja jaoks hingelähedane.
Rasmus Puur on samuti jõudnud Irisele ühe teose, metsosopranile ja keelpilliorkestrile loodud „Et saaks maa ja meri ja rand“ (2021), kirjutada, mis loodetavasti ei jää viimaseks.

 

Maria Listra (sopran) on vokaalartist, kes oma loomingulises karjääris kombineerib muusikateatri ja kultuuri erinevaid väljendusvorme – kammermuusikast ooperini, vanamuusikast nüüdisteosteni.
Maria lõpetas 2008. aastal Londonis õppeasutuse Chigwell School ja 2011 Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledži (bakalaureusekraad draama- ja teatriõppe erialal). Maria Listra on laulnud kontserdisarjades üle Eesti suuremates kontserdisaalides, osalenud ooperi- ja muusikaliprojektides, laulnud mitmekülgset kammermuusika repertuaari ning oratooriume. Aastast 2013 on Maria sagedane külalissolist teatris Vanemuine. Rollide hulgas on Zerlina (W. A. Mozarti „Don Giovanni“), Franziska Cagliari (J. Straussi „Viini veri“), Prl Silberklang (W. A. Mozarti „Teatridirektor“), Christine (A. L. Webberi „Ooperifantoom“), Johanna (S. Sondheimi „Sweeney Todd“), Cosette (C.-M. Schönberg), Naine (M.-M. Lille „Tulleminek“). 2022. aastast osaleb Maria Rahvusooperi Estonia W. A. Mozarti ooperis „Võluflööt“ Esimese Daami rollis.
Maria Listra on andnud meistriklasse, loenguid, seminare ning ka individuaaltunde erinevatel kultuuri- ning interpretatsiooniteemadel.

 

Mati Turi (tenor) on üks Eesti juhtivaid oratooriumisoliste, viimasel ajal on tema loometegevuses tõusnud märgatavalt ooperirollide osakaal. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. Lauljateed alustas Mati Turi Eesti Filharmoonia Kammerkoori koosseisus, alates 2005. aastast tegutseb ta vabakutselise lauljana. 2011. aastal tegi Turi oma Wagneri-debüüdi, lauldes peaosa ooperis „Siegfried“ (Hollandis Eschedes asuv Nationale Reisopera), sellele järgnesid Siegfriedi roll Wagneri tetraloogia viimase ooperi „Götterdämmerung“ lavastuses samas teatris ja Longborough’ ooperifestivalil, nimiosad „Tannhäuseris“ (Rahvusooper Estonia), „Parsifalis“ (Chemnitzi ooper Saksamaal) ja „Siegfriedis“ (Opera North Ühendkuningriigis), kontsertetendused Siegfriedi rolliga „Jumalate hukus“ ning vürst Andrei Hovanski rolliga Mussorgski ooperis „Hovanštšina“ Stuttgardi ooperis, samuti Ismaele roll Verdi ooperis „Nabucco“ Tampere-talos, Eriku roll Wagneri ooperis „Lendav Hollandlane“ Opera North’is, samuti Paul (Korngoldi „Die tote Stadt“ Soome Rahvusooperis), don José (Bizet’ „Carmen“) ja Alwa (Bergi „Lulu“, mõlemad Kokkola ooperis), Mefistofeles (Busoni „Doktor Faust“ Schleswig-Holsteini Landestheateris), Kalev (Puuri „Pilvede värvid“), Wallenberg 2 (Tüüri „Wallenberg“ Rahvusooperis Estonia).
Kammermuusikuna seob teda pikaajaline koostöö pianist Martti Raidega, kellega ta on esitanud ja salvestanud Mahleri, Wolfi, Schumanni, Griegi, Sibeliuse, Mart Saare ja heliloojate Kappide loomingut.
Kahel korral on Mati Turi pälvinud Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (2002, 2012).

 

Heldur Harry Põlda (tenor, Rahvusooper Estonia) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli kooridirigeerimise (õp Hirvo Surva) erialal ja 2019. aasta sügisel bakalaureuseõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakooli ooperilaulu erialal õp David Pollardi ja Ruby Philogene lauluklassis.
Heldur Harry tegi oma lavadebüüdi 8-aastasena Rahvusooperis Estonia. Nüüdseks on noormehe repertuaaris mitmeid ooperi- ja muusikalirolle. 2019. aasta esimeses pooles astus Heldur Harry Tony rollis lavale Rahvusooperi Estonia lavastuses „West Side Story“ ning 2019. aasta augustist alustas stipendiaadina solisti tööd Rahvusooperis Estonia. 2021. aasta sügisest jätkab Põlda solisti rollis, tuues lavale erinevaid rolle, sealhulgas Ivan Lõkov („Tsaari mõrsja“), Camille („Lõbus lesk“), Tybalt („Romeo ja Julia“) ning Tamino („Võluflööt“).
Benjamin Britteni kammerooperi „Kruvikeere“ peaosa eest pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia (2008), samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010) ja pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Otsa Fondi stipendiumi (2013).

 

Raul Mikson (tenor) alustas muusikuteed Viljandi Muusikakoolis. Aastatel 1994–2004 tegutses ta laulja ja solistina Eesti Rahvusmeeskooris ning õppis laulmist Tiiu Levaldi juures. Ta on laulnud ka vokaalansamblites Kuninglik Kvintett, Vox Clamantis ja Choeur Gregoriaen de Paris.
Alates 2004. aastast kuulub ta EFK koosseisu. Raul on olnud aastaid EFK esitenor ja solist, esitades solistipartiisid paljudes suurvormides, sh Mozarti teostes „Vesperae solennes de confessore“, „Kroonimismissa” ja reekviem, Bachi teostes missa h-moll ja „Magnificat“, Pärdi „Misereres“, „Litany’s“ jm.

 

Märt Jakobson (bass) on õppinud laulmist Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (Mati Palmi ja Raimond Alango klass) ning aastail 2006–2007 täiendas end samas magistrantuuris Jaakko Ryhäneni juures. Ta on osalenud Taru Valjakka (1996), Aleksandr Kapustjanski (1997), Rita Damsi ja Barbara Pearsoni (2005) meistrikursustel. Aastatel 1999–2000 on ta täiendanud end Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiaadina Peterburi Maria Teatris. Märt Jakobson oli aastatel 1991–1992 teater Vanemuine kooriartist, 1992–1997 Eesti Rahvusmeeskoori ja Rahvusooperi Estonia kooriartist, 1997–2020 teatri Vanemuine solist ning 2008–2009 ühtlasi Rahvusooperi Estonia solist. Ta on esitanud üle 70 ooperi-, opereti- ja muusikalirolli, olnud solist suurvormide ja ooperite kontsertettekannetel ning esinenud kontsertidel Eestis, Soomes, Lätis, Valgevenes ja Venemaal.
2017. aastal oli ta üks Eesti Teatriliidu muusikaauhinna nominentidest osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Aida“ (Rahvusooper Estonia) ja Gaetano Donizetti ooperis „Lucia di Lammermoor“ (teater Vanemuine). 2022. aastal pälvis sama auhinna osatäitmiste eest Giuseppe Verdi ooperis „Trubaduur“ (Rahvusooper Estonia) ja Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don Giovanni“ (teater Vanemuine). Jakobson on osalenud filmis „Kõrini!“ (RUUT, 2005) ning teleseriaalides „Saladused” ja „Viimane võmm“.
Märt Jakobson on alates 1997. aastast Eesti Teatriliidu liige ja alates 2002. aastast Eesti Näitlejate Liidu liige.