BIRGITTA FESTIVAL 2012

11.08.2012 CARMINA BURANA, APHRODITE TRIUMF
Carl Orffi oratooriumid ühe vaheajaga
Marimaa Riiklik Ooperi- ja Balletiteater
Dirigendid Eri Klas ja Mihhail Gerts
Lavastaja Mai Murdmaa
Vokaalsolistid: Jassi Zahharov, Marion Melnik, Oliver Kuusik, Tatjana Kostina/sopran, Vladimir Tšeberjak/tenor
ERSO, Rahvusooper „Estonia“ ooperikoor ja poistekoor, kammerkoor Voces Musicales

“ Carmina Burana“ on üks 20. sajandi tähtteoseid – ühelt poolt kaasakiskuv ja vaimukas muusika, teisalt lihtsa keskaja inimese saatuse heitlikkust ning elurõõme kujutav tekst. „Aphrodite triumf“ koosneb hümnidest Kreeka armastusjumalanna ülistuseks. Eesti koreograafi 2012. aasta lavastus.

Esmaettekanne maailmas: 1937. aastal Frankfurdis
Selle versiooni esmaettekanne: 2012. aastal Joškar-Olas

Kestus: 2 tundi

12.08.2012 ESMERALDA
Cesare Pugni ballett, Victor Hugo romaani „Jumalaema kirik Pariisis“ ainetel, kahes vaatuses
Erik Sapajevi nim. Marimaa Ooperi- ja Balletiteater
Originaalkoreograafia: Jules Perrot/Marius Petipa
Ballettmeister-lavastaja: Konstantin Ivanov
Libreto: Konstantin Ivanov Victor Hugo romaani „Jumalaema kirik Pariisis“ ainetel
Lavakujundus: Konstantin Ivanov, Tatjana Giljazova
Kostüümikunstnik: Tatjana Izõtševa
Valguskunstnik: Anatoli Nikolajev Ballettmeistri assistendid: Alla Aleksandrova, Olga Komleva, Ksenia Tsaregorodtseva

Peaosades: Olga Tšelpanova, Konstantin Korotkov, Dmitri Kogan, Kirill Paršin, Jekaterina Baibajeva või Marina Maksimova, Stanislav Aleksandrov.
Esmaettekanne maailmas: 1844. aastal Londoni Kuninglikus Balletiteatris
Selle versiooni esmaettekanne: 2011. aastal Joškar-Olas
Ballettmeister-lavastaja Konstantin Ivanov: „Meie lavastus on (võrreldes paljude teistega ) lähemal Hugo romaanile ja ehedatele inimlikele tunnetele. Me oleme paljust liigsest, sealhulgas romantilistest klišeedest, loobunud. Meie lavastuses on kõigil tegelastel olulised rollid. Tihti loobutakse poeedi rollist, see aga lagundab ära terve süžee. Meie libreto näitab keerulisse olukorda sattunud mustlasneiu Esmeraldat ja teda ümbritsevaid inimesi. Keskaja vaimu, usu ja võimu esindajad – poeet Gringoire, ülemdiakon Frollo ja vahtide ülem Phoebus on viletsad inimesed oma suurte nõrkustega. Ka küürakas kellamees Quasimodo ei küündi hingeilu poolest Esmeralda tasemeni ega suuda teda aidata – ja nii jääbki liig kärsitult oma õnne püüdnud neiu julma saatusega silmitsi.

Kestus: 2 tundi ja 15 minutit

13.08.2012 NINA
Dmitri Šostakovitši ooper kahes vaatuses Nikolai Gogoli samanimelise jutustuse ainetel
Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater, Moskva
Lavastaja: Boriss Pokrovski
Ajaloolise esietenduse dirigent: Gennadi Roždestvenski
Dirigendid: Vladimir Argonski, Aleksei Vereštšagin
Kunstnik: Viktor Tatalai
Liikumisjuht: Lidia Talankina
Libretto: Jevgeni Zamjatin, German Ionin, Aleksander Preiss ja Dmitri Šostakovitš

Esmalavastus maailmas: 1930. aastal Leningradis
Selle versiooni esmalavastus: 1974. aastal Moskvas

Ammu-ammu, täpsemalt 20. sajandi 20-ndate aastate lõpus, võttis veel verinoor Šostakovitš äkki kätte ja kirjutas ooperi „Nina“, mis põhineb Gogoli samanimelisel „Peterburi jutustusel“. Lugu räägib sellest, kuidas major Kovaljovi juurest laseb jalga tema isiklik nina ja millised sekeldused sellega kaasnevad. Noore geeniuse poolt muusika keelde pandud lugu tuli suhteliselt ebakonventsionaalne: 20-ndate aastate esteetiline vabadus hakkas muunduma 30-ndate süngeks hulluseks. Sellepärast kadus „Nina“ pärast Leningradi Väikese teatri esietendust isamaa lavadelt, kuni ilmus 1974.aastal lavastaja Pokrovski ja dirigent Roždestvenski abil välja uuesti Kammerteatris.
Just „Ninale“ sai osaks saada selle teatri tunnus-lavastuseks – nii nagu MHATile oli kord Tšehhovi „Kajakas“. „Nina“ elab lavaelu juba 36 aastat, seda on mängitud üle 300 korra ja erakordse menuga näidatud paljudes maades.
Kõige hämmastavam on, et lavastus pole põrmugi vananenud ja seda mängitakse samasuguse hasardiga, nagu palju aastaid tagasi. Kuigi „Ninast“ on läbi käinud juba mitu põlvkonda Kammerteatri artiste, teeb kaasa ka mitmeid esietendustel osalenud näitlejaid, kelle järgi siis “häälestavad“ end nooremad. Gogoli sõnul: “Kes mida ka ei räägiks, aga selliseid asju juhtub vahel ilmas – harva, aga juhtub.“

Kestus: 2 tundi 15 minutit

14.08.2012 MANTEL ja GIANNI SCHICCHI
Giacomo Puccini ooperid
Boriss Pokrovski nimeline Kammermuusikateater, Moskva

MANTEL
Giuseppe Adami libretto Didier Goldi näidendi La Houppelande ainetel.
Lavastaja: Boriss Pokrovski, Igor Merkulov
Dirigent: Vladimir Agronski
Kunstnik: Stanislav Benediktov

„Mantel“, „Õde Angelika“ ja „Gianni Schicchi“ moodustavad koos triloogia Il trittico.
Esmaettekanne maailmas: 1918. aastal New Yorgis
Selle versiooni esmaettekanne: 2002.aastal Moskvas

Puccini „Mantel“, nagu ka paljud teised ooperid lavastati esmakordselt Venemaal just Kammermuusikateatris. See teos kuulub ooperiliteratuuris verismi (eheda tõe ilustamata käsitlemise) ajajärku. Ooperi süžee on üdini veristlik – peremees kahtlustab oma naist petmises, ja kui kahtlused tõeks osutuvad, tapab armukese ning keerab ta keha mantli sisse. Sellele vaatamata on ooper kaugel lihtsustatud sirgjoonelisusest ja tundeliialdustest.
Puccini loob tõelise muusikalise draama, täites muusikaliste vahenditega melodramaatilist süžeed. Helilooja avab sügavalt tegelaste psühholoogiat ja annab olustikulistele detailidele sümboolse tähenduse.
„Mantli“ muusikas võib leida isegi impressionistlikke jooni, aga tervikuna on see tõeline neorealismi eelkäija. Selles võtmes on teos Kammerteatris ka lavastatud.

GIANNI SCHICCHI
Ühevaatuseline ooper Giovacchino Forzano libreto Dante „Jumaliku komöödia“ põhjal

Lavastajad: Boris Pokrovski, Valeri Fedorenko
Dirigendid: Vladimir Agronski, Aleksei Vereštšagin
Kunstnik: Stanislav Benediktov

Süžee aluseks on Dante „Jumaliku komöödia“ 30. laul, mis räägib Firenze kodanikust, petis Giannist, kes mängis surivoodil olevat rikkurit ja lasi koostada valetestamendi. Tundub olevat klassikaline jant, kuidas üks petis teise üle kavaldab. Puccini kujutab aga peategelast varjamatu sümpaatiaga, kuna ta ei tegutse mitte ainult omakasu, vaid armunute – oma tütre ja tema peigmehe – hüvangu nimel. Peigmees on nimelt kadunukese sugulane. Koos Verdi „Falstaffiga“ lõpetab see teos Itaalia opera-buffa žanri võidukäigu. Teos on eelkõige ansambliooper ja sellest seisukohast võttes ei saa selle esitamiseks paremat truppi kui Kammermuusika-teatri oma ollagi.

Kestus: 2 tundi 30 minutit

17.08.2012 DON GIOVANNI
18.08.2012 DON GIOVANNI
W.A. Mozarti ooper kahes vaatuses
Garsington Opera (Suurbritannia) ja Birgitta Festivali ühisprojekt
Dirigent: Eri Klas
Lavastaja: Daniel Slater
Kunstnik: Leslie Travers
Valguskunstnik: Bruno Poet
Liikumisjuht: Ran Arthur Braun
Osades: Lauri Vasar, Aile Asszonyi, Ain Anger, Joshua Bloom, Natasha Jouhl, Callum Thorpe, Jesus Leon jt.
Tallinna Kammerorkester
Eesti Filharmoonia Kammerkoor

Esmalavastus maailmas: 1787.aastal Prahas
Selle versiooni esmalavastus: 2. juunil 2012 Garsington Operas, Oxfordis

Don Giovanni on noor ülik. Pärast armuvallutusterikast elu tabab teda kolm kaotust: Donna Elviraga, kes vaatamata hülgamisele teda siiski jälitab, Donna Annaga, kelle isa, Komtuuri, ta ebaõnnestunud võrgutuskatselt põgenedes tappis ja seeläbi Donna Anna abiellumise Don Ottavioga edasi lükkas ning Zerlinaga, keda ta edutult üritab talupojast kihlatu Mazetto juures ära meelitada. Kõik Kolm – Donna Elvira, Donna Anna ja Zerlina – vannuvad Donile ja tema äravaevatud teenrile Leporellole kättemaksu. Donna Elvira tahtejõud lööb lõpuks kõikuma ja ta üritab Doniga lepitust otsida, lootes et viimane end parandab. Don Giovanni huku ja põrgussemineku põhjustab aga Komtuuri hauakuju, kes võtab vastu võrgutaja kutse õhtusöögile.

Kestus: 3 tundi ja 15 minutit

19.08.2012 VOCA PEOPLE
20.08.2012 VOCA PEOPLE
Show-vokaalgrupp VOCA PEOPLE
Publiku soovil teist aastat Birgitta Festivalil!

Voca People on heatahtlikud tulnukad planeedilt Voca, kus planeedi emakeeleks on muusika ja sõnadeks helid.

Voca People on veendumusel, et muusika on elu ja elu on muusika. Nad on tulnukad, kes astuvad esimese astme kontakti maalastega, kasutades universaalset keelt – muusikat. Tulemuseks on seninägematu inter-galaktikaline show kõigi aegade muusika, komöödiaelementide ja publiku enda osalusega.

Muusikalise poole pealt haarab kõigepealt nende vokaali hämmastavalt ilus kõla. Teiseks köidab a cappella stiili rikkus – pakutakse kõike alates beat box´ ist kuni vaimustava pillihäälte ning muude helide matkimiseni.

Etenduse sisu:
Tuhande aastase kosmoserännaku järel saabub Voca People grupp tundmatule planeedile Maa. Siin avastavad nad ehmatusega, et nende kosmolelaeva toide – muusikaline energia – on täielikult otsas. Aegapidi hakkavad Voca People´i inimesed tutvuma Maad asustavate võõrastega, nende harjumuste ja muusikaga. Lõpuks laetakse koos publikuga ka Voca People´i kosmoselaev uue muusikalise energiaga.

Kestus 1 tund 15 minutit