BIRGITTA FESTIVAL 2011

13.08.2011 G. VERDI ATTILA
Muusikaline juht ja dirigent ERKI PEHK
Lavastaja ÜLLAR SAAREMÄE
Kunstnik MADIS NURMS
Koreograaf OLEG TITOV
Valguskunstnik MARGUS VAIGUR
Nimiosas ANATOLI SIUKO Valgevene, Klaudia Taevi nim. konkursi võitja

Koostööprojektina on Pärnu Rahvusvahelise Ooperimuusika Festivali PROMFesti, Kaunase Riikliku Muusikateatri ja Pärnu teatriga “Endla” on ooperisõpradel võimalus nautida G. Verdi meistriteost. Ooperi nimirolli laulab 2009 aasta K. Taevi nim. Noorte Ooperilauljate Konkursi parim Anatoli Siuko Valgevenest, kõrvalosas teeb kaasa varasem konkursi võitja Laimonas Pautienius Leedust.

PromFesti ja Endla teatri koostöös on spetsiaalselt Pärnu Ooperimuusika Festivaliks ühiseid ooperiproduktsoone välja toodud igal paarituarvulisel aastal alates 2003. aastast. Siiani on lavale jõudnud G. Verdi „Rigoletto“ (2003), A. Rubinšteini „Deemon“ (2005), G. Bizet’ „Carmen“ (2007) ning J. Massenet’ „Thais,“ (2009).

„Attila“ muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk, kes pälvis PromFesti järjepidava kunstilise juhtimise ja eelmise ooperiproduktsiooni, Jules Massenet’ ooperi „Thais“, eest 2010. aasta Eesti teatri muusikalavastuste auhinna. Ooperi lavastaja Üllar Saaremäe on varem lavastanud 2007. a Birgitta festivalil A. Honeggeri “Jeanne d’Arc tuleriidal”. Lavastuse koreograafia loob Oleg Titov.

Tuline ja ohjeldamatu ooper noore Verdi sulest – võimas muusika, siiras ning üllameelne peategelane, haarav süžee. Nimitegelane on ajalooline hunnide kuningas Attila, kelle juhtimisel see väike rändhõim saavutas 5. sajandil oma võimsuse tipu, valitsedes Mustast merest Reini jõeni.
Ooper räägib vallutusretkest Rooma, mille nurjab Attila vastu suunatud vandenõu ja peategelase hukkumine oma naise käe läbi.

Lavastaja lubab eredalt psühholoogilist ja üllatavat režiid.

Kestus 2:15 vaheajaga

14.08.2011 INDIAANLASTE PÜHAD TSEREMOONIAD
Kwakwakwa’wakw indiaanlased (Kanada, Fort Rupert)
2 tseremooniat: Tseka ja Tla’sala

Tants on indiaanlasele kõrgemate kohustuste täideviimise vorm, see on suhtlemine müütiliste olenditega ja osasaamine kõiksusest. Esivanemad ütlevad: “See on karm seadus, mis käsib meil tantsida.”

Tseka on rida dramatiseeritud legende, mis näitavad, kuidas indiaani esivanemad kohtusid aegade alguses kõrgemate olenditega ja kuidas maailm on ajapikku muutunud selliseks, nagu see on tänapäeval. Legendid on esitatud tantsuna ja see on Kwakwakwa’wakw indiaanlaste kultuuri hinnalisim osa. Tseka on püha rituaal, mis originaalis võtab aega terve päeva – hommikust õhtuni.

Tla’sala on rahurituaal. Kui kaks pealikku olid tülis, siis läbi tantsu leidsid nad alati ühise keele. Põhjuseks müütiliste olendite juhtimine, mis suunas tantsu ajal nii nende keha kui ka mõtteid.

Tänapäevases Potlatch´is esitatakse neid kaht algselt iseseisvat tseremooniat teineteise järel.

15.08.2011 CHOPINIANA / ROMEO JA JULIA
VENE RAHVUSBALLETT
CHOPINIANA
Muusika Frederic Chopin
Orkestratsioon Aleksander Glazunov
Koreograafia Mihhail Fokin
Lavastus ja kostüümid Jelena ja Sergei Radšenko

Balletietendus Chopiniana kasvas välja suure poola romantiku kuulsast Valsist nr 7. Olles tema looja Mihhail Fokini tuntuim kompositsioon, on see klassikaline ja kaunis lühiballett tänapäeval paljude juhtivate teatrite püsirepertuaaris. Chopinianal puudub traditsiooniline süžee. Kardina avanedes satub vaataja maalilisse, kuid tardunud baleriinide maailma, kes hakkavad elama noore mehe unistuste mõjul saates teda kerge loorina kogu balleti erinevates meeleoludes. “Fokini tantsud paistavad silma lüürilise mõttega, mida on võimatu sõnadega seletada, kuid mis elab ja tegutseb. See koreograafia on samasugune muusika nagu luule, sõnadeta laul, samasugune mõistatus välise tegevuseta. Need omadused teevad Chopinianast täiusliku teose, mille inspireeris XX sajandi kunst”, iseloomustab balletti Fokini kaasaegne Fjodor Lopuhhov.

ROMEO JA JULIA
Lühiballett William Shakespeare’i tragöödia ainetel
Muusika Pjotr Tšaikovski
Originaalkoreograafia Marius Petipa
Lavastus ja kostüümid Jelena ja Sergei Radšenko

Üle sajandite kestnud ja kõigile tuttav kurb armastuslugu. Kahe meeletult armunud noore lugu, kes hukkuvad oma vaenutsevate suguvõsade vihavaenu ohvritena. Lühiballett põhineb Pjotr Tšaikovski samanimelisel avamäng-fantaasia ja VI sümfoonia muusikal.

Kestus: 1:45 vaheajaga

16.08.2011 L. MINKUS BAJADEER
VENE RAHVUSBALLETT
BAJADEER
Muusika Ludwig Minkus
Originaalkoreograafia Marius Petipa
Lavastus ja koreograafia Sergei ja Jelena Radšenko

Marius Petipa La Bayadère – balletilugu templi tantsija ja ülla sõdalase kestvast armastusest – elustub Vene Rahvusballeti kunstiliste juhtide Jelena ja Sergei Radšenko lavastuses. Kaunite kostüümide ning parimate klassikalise balleti traditsioonide järgi lavastatud kahevaatuseline balletietendus on üks 19. sajandi vene balleti vaatemängulisemat meistriteoseid. Vene Rahvusballett on Bajadeeriga võitnud vaatajaid ja nende südameid arvukatel festivalidel ja ringreisidel nii Euroopas kui ka USAs.

18.08.2011 A. DVOŘÁK NÄKINEID
Ooperiteater HELIKON, Moskva
Lavastaja Dmitri Bertman

Tšehhi helilooja Antonin Dvořáki romantiline ooper on juba lapsepõlvest tuttav Hans Christian Anderseni merineitsi ja printsi kurb armastuselugu. Ooperi tegevus toimub inimeste maailma ja looduses elavate muinasjututegelaste piiril. Elustuvad tegelaskujud slaavi folkloorist: Baba Jaga, Vetenõid, Metsavana jt, kellega juhtub palju vapustavaid imesid. Seejuures prints ja salakaval võõramaa printsess on aga kaasaegsed tüübid meie hulgast.

Etendus on mõeldud nii täiskasvanutele koos lastega kui ka neile täisealistele, kes teatris juba üksi käivad. Soovitav on eelnevalt tutvuda Anderseni muinasjutu, Disney multifilmi aga samuti Edvard Erikseni skulptuuriga.

Kestus 2:50 ühe vaheajaga

19.08.2011 G. BIZET CARMEN
20.08.2011 G. BIZET CARMEN
Muusikaline kriminaaldraama täiskasvanutele kahes vaatuses
Ooperiteater HELIKON, Moskva
Lavastaja Dmitri Bertman

Mida kätkeb endas mustlastüdruk Carmeni armastus? Vabadust ja rõõmu, alandust ja surma? Kas see tunne võib olla kaunis ka neile, kes on sündinud korrumpeerunud linna aguli haisu, vere ja jäätmete keskel? Ooperilavastuses tõstatatud probleemid on kaugel Hispaania eksootilisest teatrist.

Lavastus on saanud Venemaa Rahvusliku Teatripreemia “Kuldne Mask” parima muusikateatri lavastuse ja parima naisrolli eest muusikateatris.

Alla 14 a. ei ole soovitatav.
Kestus 2:55 vaheajaga

21.08.2011 VOCA PEOPLE
Show-vokaalgrupp Voca People
Voca People on heatahtlikud tulnukad planeedilt Voca, kus planeedi emakeeleks on muusika ja sõnadeks helid.
Voca People on veendumusel, et muusika on elu ja elu on muusika. Nad on tulnukad, kes astuvad esimese astme kontakti maalastega, kasutades universaalset keelt – muusikat. Tulemuseks on seninägematu intergalatikaline show kõigi aegade muusika, komöödiaelementide ja publiku enda osalusega.
Muusikalise poole pealt haarab kõigepealt nende vokaali hämmastavalt ilus kõla. Teiseks köidab a cappella stiili rikkus – pakutakse kõike alates beat box'ist kuni vaimustava pillihäälte ning muude helide matkimiseni.