SARI PÜHA MAURITIUSE BAROKKÕHTUD

OHJELDATUD FANTAASIA 18-LE KEELELE

Gambakonsortsium väike rinG
TÕNU JÕESAAR tiiskantgamba, bassgamba
LEHO KARIN tenorgamba
PEETER KLAAS bassgamba, kommentaarid

Täiesti eriline barokikontsert - väikeses Vennaste kambris küünalde valgel, ansambel barokiaegsetes kostüümis, esinejatelt kommentaarid, piletihinnas tervitusjook (vein, mahl, vesi)

Inglise 16.-17. sajandi kolmehäälne gambamuusika, fantaasiad, tantsud ja kõlapildid elust enesest autoritelt O. Gibbons, M. East, T. Hume, M. Locke, H. Purcell ja A. Ferrabosco II

Sügisel alanud ja juba publiku lemmikuks osutunud barokikontsertide sari „Püha Mauritiuse barokiõhtud“ kutsub sellest aastast põhikoosseisu kõrvale ka külalisesinejaid. Nii astub 12. jaanuaril üles gamba-ansambel ja 26. jaanuaril esineb koos „Püha Mauritiuse ansambliga“ lauljana Endrik Üksvärav. Eelmisel aastal oma rahvusvaheliste konkursivõitudega Eesti koorimuusikas ajalugu teinud noor dirigent hakkab oluliselt pühenduma ka barokk-laulule.

Gambistide kavas on Inglise ja Šoti 17.sajandi esimese poole heliloojad. Varaseim neist, Thomas Lupo, hakkas 16-aastaselt mängima kuninganna Elizabeth I õukonnas. Säilinud ürikutest võib lugeda, et õukonnamuusiku elu polnud sugugi kerge – 1627.pidi ta oma veel saamata tuludest lubama võlanõudjatele 100 naela. Samuti on kirjas, et ta sai selle eest naiselt suure peapesu.
Need heliloojad on kõik oma ajastu parimad. Eluloolised andmed neist on suhteliselt markantsed – elukäik oli paljudel keeruline. Orlando Gibbonsit peetakse väljapaistvaks heliloojaks, aga tema elukäik katkes juba 42-aastaselt salapärase haiguse tagajärjel. Aasta hiljem suri ta naine, jättes lapsed Orlando venna kasvatada. Šoti helilooja Tobias Hume´i peetakse aga säilinud remarkide järgi naljameheks, sõdur-heliloojaks, kes nõudis kuningalt laevastikku, ja lubas sellega teenida kolme kuu vältel 20 miljonit naela. Oma petitsioonis nimetab ta end koloneliks, aga surmatunnistusel seisvat siiski kapten.
Helilooja Alfonso Ferrabosco kohta kirjutatakse kõige olulisema eluloolise faktina aga seda, et tema kolm märkimisväärselt andekat poega said muusikuteks ja tema tütred abiellusid kõik muusikutega. Selline värvikas seltskond. Aga muusika on neil barokiajastule kohaselt positiivne – sel ajastul oli „moes“ olla õnnelik, rahujalal Jumala, iseenda, ühiskonna ja riigiga – veel, enne Euroopat vapustanud revolutsioonide lainet ja romantismi õnnetu-olemise kultust.

Pillimehed on kõik Eesti hinnatuimad kammermuusikud. Tõnu Jõesaar mängib mitmetes barokk-koosseisudes ja töötab tšellistina Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris. Leho Karin on Tallinna Kammerorkestri ja NYYD Ensemble´i liige, Peeter Klaas aga neist kõige pikema staažiga gambamängija – ansambli Hortus Musicus liige alates 1976. a.

Pilet 12 / 8€