Klaveriõhtu: Elle-Riin Volmer

Klaveriõhtu täis imelist, mõtlikku ning säravalt virtuoosset muusikat.

Kontserdi programm:
L. van Beethoven Klaverisonaat Es-duur, Op. 81a ("Hüvastijätt") E.Tubin Sonatiin, d-moll, ETW 39
M. Ravel – Sonatiin
M. Ravel - "Nooblid ja sentimentaalsed valsid"

Esitab Elle-Riin Volmer klaveril.

Ludwig van Beethoven: Klaverisonaat “Das Lebewohl” (“Hüvastijätt”), Es-duur, Op. 81a

Beethoven komponeeris klaverisonaadi 1809. aastal, kui Napoleon Bonapart'i väed vallutasid Viini. See rünnak sundis paljusid aristokraate, kaasaarvatud Beethoveni partooni ning lähedast sõpra linnast lahkuma. Esimeses sonaadi väljaandes on kirjas pühendus: "Teie Kõrguse lahkumise puhul, imetlusega Hertsog Rudolfile".

Sonaadi esimesed kolm akordi on teose kõige tähtsam kujund, käsikirjas on nende peale märgitud kolm silpi “Le-be-wohl” (“Hü-va-sti”). Teoses on kolm osa: hüvastijätt, lahusolek ja taaskohtumine.

Eduard Tubin: Sonatiin D-moll, ETW 39

Tubina sonatiin, mille nimetus oli algselt sonaat, on komponeeritud Tartus astatel 1941-1943. Ilmselt sai teos endale nimeks just sonatiin, kuna kõik osad on üles ehitatud ühele ja samale teemale, mis kõlab kohe teose alguses.
Sonatiin on kirjutatud sõja ajal ning selle kõlamaailm on tume ning kohati isegi sünge varjundiga. Teos kuulub samasse loomeperioodi, kus on komponeeritud “Sümfoniett Eesti motiividel” ja 4. Sümfoonia (“Lüüriline”). Sonatiinis on tunda helilooja sümfoonilist mõtlemist, mis arendab teose virtuoosse ja võiduka lõpuni.

Maurice Ravel: Sonatiin

Ravel kirjutas sonatiini 1. osa 1903. aastal konkursi jaoks, mida korraldas Pariisi kriitikute ajakiri. Teda julgustas selleks sõber, kes töötas sellel hetkel ajakirja toimetuses. Paraku oli Ravel konkursi ainuke osaleja ning teos osutus paar takti liiga pikaks ning sai võistluskeelu. Seejärel läks ka ajakiri pankrotti.

Paar aastat hiljem komponeeris Ravel ka 2. ja 3. osa ning avaldas teose.
Kuigi teose pealkiri on “Sonatiin”, mitte “Sonaat”, siis siin kohal on vihjatud teose lühikesele vormile, kuid mitte lihtsusele. Ravel hindas ilmselt sonatiini väga, kuna lisas ise seda pidevalt oma kontserdiprogrammi.

Maurice Ravel: “Nooblid ja sentimentaalsed valsid”

“Nooblid ja sentimentaalsed valsid” on väike kollektsioon valssidest, mille klaveriversioon valmis aastal 1911. Orkestriversioon balletimuusika jaoks valmis aga 1912 aastal ning selle nimeks sai “Adelaide ehk lillede keel”. Pealkiri “Nooblid ja sentimentaalsed valsid” on pühendus Schubertile, kes komponeeris samanimelise kollektsiooni valsse 1823. aastal. Raveli teoses on igal valsil oma karakter, täis imelisi helikombinatsioone ja efekte, mis näitavad klaveri kõla loendamatuid võimalusi.

Teose esmaettekanne polnud kahjuks kuigi edukas ning mõjus provotseerivalt. Seda peeti liiga moodsaks ning isegi Schuberti paroodiaks.
Klaverinoodis on märgitud Henri de Régnier' tsitaat: “... Mittevajaliku tegevuse hõrk ja alati uudne nauding”.

Elle-Riin Volmer alustas klaveriõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis ning on lõpetanud bakalaureuseõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis. Magistrikraadi omistas ta Aarhusi Kuninglikus Muusikaakadeemias prof. Søren Rastogi ja Martin Lysholm Jepseni õpetusel. Praegu täiendab Elle-Riin end sama akadeemia solistiklassis.

Elle-Riin Volmer on osalenud konkurssidel ja festivalidel nii Eestis kui ka Itaalias, Hispaanias, Saksamaal ja Taanis. 2015. aastal pälvis ta Lilian Semperi nimelise stipendiumi.
Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Tallinna Muusikakeskkooli sümfooniaorkestri ees dirigentide Arvo Volmeri, Risto Joosti ja Jüri Alperteni juhatusel.

Kontserti toetab Eesti Kultuurkapital