Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄLSolistidele, koorile ja keelpillideleSõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia KammerkoorTallinna Kammerork...
Tõnu Kõrvits
TIIBADE HÄÄL
Solistidele, koorile ja keelpillidele
Sõnad Doris Kareva
Eesti Filharmoonia Kammerkoor
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Risto Joost
Sel aastal kõlab Kreegi päevadel helilooja Tõnu Kõrvitsa looming.
Tõnu Kõrvits:
„„Tiibade hääl” on kolmas ja viimane osa minu mõttelisest triloogiast, kuhu kuuluvad veel varem loodud „Lageda laulud” ja „Sina oled valgus ja hommik”. Kõik need teosed on kirjutatud solistidele, koorile ja keelpillidele ning nende esmaesitajad on Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Risto Joost. Kõigi kolme teose tekste on aidanud tõlkida ja luua Doris Kareva. Ingliskeelset „Lageda laule” iseloomustab hirmutav üksindus, karge looduslüürika ning gootilik blues. Itaaliakeelne „Sina oled valgus ja hommik” on kantud traagilistest eksistentsiaalsetest hoovustest. See on hümn elule ja armastusele, mida lauldakse pimedast ja lootusetust sügavikust.
Helgeim teos triloogias on eestikeelne „Tiibade hääl”, millest kiirgab valgust kõige enam. See on laul lendamisest, unistustest, julgusest ja tingimusteta armastusest.”
Doris Kareva:
„Amelia Earharti tutvustas mulle Tõnu Kõrvits. Mary S. Lovelli raamat „Tiibade hääl” selle erakordse naise elust ja loomingust mõjus tõepoolest tiivustavalt. Ühtlasi tundus see teema omamoodi loogilise jätkuna Tõnu varasematele teostele „Lageda laulud” Emily Brontë ja „Sina oled valgus ja hommik” Cesare Pavese loomingu põhjal.
Amelia kirjadest või luuletustest inspireeritud tekstidest ehk kõige krüptilisem, „Üks armastus”, põhineb viimasel signaalil, mille Amelia teele saatis ja mis pärale ei jõudnudki.
Minu meelest sisaldub „Tiibade hääle” kvintessents Amelia mõttes: julgus ja heldus on hingeõndsuse alus. See väärib meenutamist iga päev.”
Peale selle on kontserdil kavas osa Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihikust” – austusavaldus suurele eesti heliloojale Cyrillus Kreegile ning Lääne-Eestist pärit vaimulikele rahvaviisidele, mida Kreek kogus.
Cyrillus Kreek oli esimene eesti helilooja, kes süvenes põhjalikult vaimulikesse rahvaviisidesse ja nende rahvapärastesse teisenditesse. Kreek kirjutas neid üles folklooriekspeditsioonidel, kopeeris teistelt kogujatelt ning ei unustanud küsida ka oma õpilastelt. Kreek töötas Haapsalus õpetajana ning iga tema tund algas sõnadega: „Kas kellelgi laulu on?”
Tõnu Kõrvitsa „Kreegi vihik” annab ajatutele rahvakoraalidele tänapäevase vaate. Teos valmis 2007. aastal ning sai sama aasta juunikuus esiettekande Cyrillus Kreegi kodulinnas Haapsalus festivalil „Kreegi päevad”.
