NOORTE FILHARMOONIA. Rasmus Puur / Eno Raud „SIPSIK”

Lugeja ANU LAMP

VIOLA ASOSKOVA (klaver, Tallinna Muusikakeskkool)

TALLINNA KAMMERORKESTER

Dirigent RASMUS PUUR  

Piletihinnas õhupallifiguurid TALVI NURGAMAALT

Istumiseks padjad ja vaibad EV100-lt

Kontsert algab puhvetist!

Sellel hooajal pakub meie hea koostööpartner Cafe Mademoiselle kõigil Tallinna Filharmoonia Mustpeade Maja kontsertidel head ja paremat juba tund enne kontserdi algust, mistõttu tasub mõnusa meeleolu loomiseks tee kontserdile juba paraja ajavaruga jalge alla võtta!

Aga Mart oli ikka väga kurb. Ta võttis nuku kätte ja läks teise tuppa. “See pole kellegi õige nukk,” ütles ta. “On mingisugune sipsik.” …”Ära nuta midagi. Ma pole küll eriti ilus, aga see-eest pole mul jälle muidu viga.”. …”Aga kuidas sa küll rääkida oskad?” imestas Mart jälle. “Sa tahtsid nii kangesti Anule head meelt teha ja tegid mind nii suure armastusega, et ma hakkasingi elama,” ütles Sipsik

Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas Raud realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Tema loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I-II 1972–1975, „Jälle need naksitrallid” I-II 1979-1982). Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. 1952. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli eesti filoloogina ning töötas 1952–1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim. raamatukogus ning 1956-1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutselise kirjanikuna. Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.

Rasmus Puur on helilooja, laulja, arranžeerija ning dirigent. 2014. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetanud Rasmus Puur võitis Rahvusooper Estonia korraldatud Eesti Vabariik 100 ooperikonkursi ja meeskonnaliikmena ka 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo ideekavandite konkursid. Tema ooperi "Pilvede värvid" (libreto Laur Lomper) esiettekanne toimub RO Estonias 2017. aasta septembris.
15-aastasena lõi ta koos sõbra Edmar Tuulega oma orkestri Reaalmažoor eesmärgiga rikastada eesti kultuuri ja muusikamaastikku, esitades enamjaolt mitteakadeemilist muusikat. Rasmus Puur orkestreeris Jarek Kasari ooperi „Katuselt“ (Teater NO99/ Põhuteater) ja oli ühtlasi selle ooperi muusikaline juht ning dirigent. Ta oli üks Tallinna Linnateatri lavastuse „Hamlet“ (lavastaja Priit Võigemast) muusika autoritest. Samuti on ta orkestreerinud Priit Pajusaare/ Aapo Ilvese kontsertetenduse „Poistekoori võimas laul“ ja koos Tõnis Kõrvitsaga samade autorite noorteooperi „Prints ja kerjus“. Puur on ka Eesti Riiklikus Nukuteatris esietendunud muusikali „Shrek“ muusikaline juht ja dirigent.

Anu Lamp on üks Eesti armastatumaid näitlejaid juba palju aastaid, kes on loonud unustamatuid rolle nii erinevates teatrites kui ka filmides, telelavastustes ja seriaalides. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis eesti filoloogiat ja lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri X lennu. Anu Lamp töötab alates 1982. aastast Tallinna Linnateatris (endine Noorsooteater), sh neli aastat kirjandusala juhatajana. Ta on ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavakõne õppejõud ning Eesti Teatriliidu juhatuse liige.

Viola Asoskova õpib Tallinna Muusikakeskkoolis VIII klassis õpetaja Jekaterina Rostovtseva juhendamisel. Ta on edukalt osalenud paljudel rahvusvahelistel ja üleriigilistel konkurssidel ning tegutseb aktiivselt ka kammeransamblistina. Asoskova on saavutanud trioga koosseisus Karina Rostovtseva (viiul) ja Aleksander Sebastian Lattikas (tšello) 2011, 2013, ja 2015. aastal eripreemiaid Jaan Paku nimelisel kammermuusika konkurss-festivalil.

1989. aastal asutas professor Jüri Gerretz tollase Tallinna Konservatooriumi üliõpilastest keelpilliorkestri, mille tuumikust moodustas dirigent Tõnu Kaljuste 1993. aasta aprillis Tallinna Kammerorkestri (TKO). Kahe aastakümne jooksul on sellest kujunenud üks Eesti esindusorkestreid, mis on oodatud külalisesineja paljudel kontserdilavadel Euroopas ja mujal maailmas. TKO on äratanud tähelepanu oma kunstiliselt terviklike kavade, stiilitundliku musitseerimise ja kõrgetasemelise interpretatsioonikunstiga. Orkestri mitmekülgses repertuaaris on esindatud nii baroki-, klassitsismi- kui romantismiajastu muusika; oluliseks osaks on 20. ja 21. sajandi heliloojate looming, sealhulgas vähemtuntud teosed ja uudisteoste esiettekanded. TKO tuumiku moodustavad hinnatud keelpillimängijad, kes astuvad regulaarselt üles ka solisti ja kammermuusikuna. Alates hooajast 2014/2015 on orkestril ka oma kammermuusika kontsertide sari. Esimese peadirigendi Tõnu Kaljuste käe all tegutses orkester aastatel 1993–1995 ning 1996–2001. Olulise jälje TKO arengusse on jätnud Juha Kangas, kes oli 1995–1996 peadirigent ning 2001–2003 kunstiline juht. Järgnenud kümnel hooajal kureeris orkestri tegevust Tallinna Filharmoonia kunstiline juht Eri Klas. Alates 2013. aasta sügisest on TKO peadirigent Risto Joost.