Laen...
Sündmuste kalender

13. AUGUST KELL 19, PIRITA KLOOSTRI VAREMED

 

Me elame ajas, kus Euroopa on olnud ühtne ja selle ühtsuse ühisnimetaja ja hümn on „Ood rõõmule“. Beethoveni 9. sümfoonia on tema loomingu kokkuvõte, suure arengutee võimas lõppakord ja ühtlasi teerajaja romantismiajastusse, sümboliseerides püüdlust pääseda pime- dusest valguse poole, võitlust hea ja kurja vahel.

 

Mirjam Mesak (sopran) on Baieri Riigiooperi laulja, kes on jätnud unustamatu mulje rollidega Jolantast Musettani. 2022. aasta septembris mängis ta peaosa Axel Ranischi filmis „Armunud Orphea“, mis esilinastus Baieri Riigiooperis, tõestades, et sopranil pole mitte ainult „väljapaistev hääl“ (Crescendo), vaid ta on ka osav näitleja. Seejärel linastus film kogu Saksamaa kinodes.

Hooaeg 2023/24 tähistab Mirjam Mesaku jaoks mitmeid põnevaid debüüte. Ta lisab oma repertuaari Bayerische Staatsoperi egiidi all Ksenja rolli ooperis „Boriss Godunov“ ja teeb oma lavadebüüdi Taani Kuninglikus Ooperis Michali rollis Barrie Kosky lavastuses „Saul“. Peale selle kordab ta Münchenis Musetta rolli ooperis „Boheem“ ja Dama di Lady Macbethi rolli ooperis „Macbeth” ning teda näeb ka Šostakovitši lavastuses „Nina“ Kirill Serebrennikovi lavastuses Vladimir Jurowski juhtimisel, Verdi lavastuses „Trubaduur“ Antonino Fogliani juhtimisel ja Wagneri ooperis „Parsifal“, mida dirigeerib Adam Fischer.

Eestis esineb Mirjam regulaarselt Rahvusooperi Estonia, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Vanemuise sümfooniaorkestriga. Hooajal 2023/24 naaseb ta Tallinnasse, et astuda üles solistina Mahleri 2. sümfoonias koos Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga maestro Neeme Järvi käe all. Eesti esimese professionaalse helilooja ja organisti Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistamisel laulab ta koos Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestriga Tõnu Kaljuste juhatusel oratooriumi „Joonas“.

Eelmisel hooajal Münchenis debüteeris Mirjam Mesak Oscarina Johannes Erathi lavastuses „Maskiball“ Ivan Repušici käe all. Ta liitus ka ooperiga „Nõidkütt“ Änncheni rollis, mida juhatas Lothar Koenigs. Mirjam kehastas veel Tebaldot („Don Carlo“) Andrea Battistoni juhatusel, Annat („Nabucco“) Daniele Rustioni juhatusel,
Esimest Puuhaldjat („Näkineid“) Henrik Nánási juhatusel ning kordas varasemaid rolle, sh ooperis „Kaval väike rebane“ Mirga Gražinytė-Tyla juhatusel ja Musetta ooperis „Boheem“ Juraj Valcuha juhatusel. Hiljuti osales Mirjam edukalt maestro Marek Janowski lõppkontsertidel Dresdneri filharmoonia muusikajuhina.
 
Aastatel 2021/2022 esines Mirjam Asher Fischi juhitud lavastuses „Boheem“, mida voogedastas rahvusvaheliselt Baieri Riigiooper, kus tema kujutatud Musettat kiideti selle „ilu ja elegantsi“ (Opera Wire) eest. Ta esines Juliette rollis ka Simon Stone' i lavastuses „Surnud linn“ („Die tote Stadt“) Kirill Petrenko käe all, mis on välja antud DVD-l. Tšaikovski Jolanta kehastamine Cuvilliési teatris Alevtina Ioffe juhatusel pälvis kriitikute üksmeelse tunnustuse võime eest tuua tegelaskujusse „uskumatult palju sügavust“ (Bachtrack) ning seda võib leida ka DVD-lt.
 

Olnud Müncheni Ooperistuudio liige, jättis Mirjam suure mulje mitte ainult Jolantana, vaid ka Freia („Reini kuld“), Nella („Gianni Schicchi“) rollides Daniele Rustioni juhatusel ja Kastehaldja rollis Richard Jonesi lavastuses „Hansuke ja Greteke“ dirigent Patrick Lange juhatusel. 
 
Mirjam Mesak on lõpetanud Guildhalli Muusika- ja Draamakooli (First Class Honours), kus ta õppis prof Rudolf Piernay juhendamisel. Ta on esinenud solistina mitmes Londoni tuntud kontserdisaalis, nagu Barbican Hall, Milton Courti kontserdimaja (sh LSO festivali „This is Rattle“ raames) ja Wigmore Hall.
 
2019. aastal pälvis ta Baieri kunstiauhinna etenduskunstide kategoorias (Bayerische Kunstförderpreis in Der Sparte Darstellende Kunst).

 Mirjam Mesak / Foto: Wilfried Hösl


Kai Rüütel-Pajula (metsosopran) on pälvinud kriitikute suure tunnustuse esinemistega Londoni Kuningliku Ooperi (Royal Opera House), Hollandi Rahvusooperi, Theater an der Wieni, Madridi ooperi Teatro Real, Belgia Opera Vlaandereni, Barcelona Gran Teatre del Liceu’, Šoti Ooperi (Scottish Opera), Prantsusmaal Théâtre du Capitole Toulouse’i ja USAs Dallase Ooperi lavadel. Kogenud laulja ja näitlejana on ta teinud koostööd lavastajatega, nagu Robert Carsen, Laurent Pelly, Keith Warner ja Calixto Beito.
Hooajal 2022/2023 tegi Rüütel-Pajula debüüdi Šveitsis Grand Théâtre de Genève’is Sonetka rollis ooperis „Mtsenski maakonna leedi Macbeth“ ja Lyoni Rahvusooperis Juuditi rollis ooperis „Hertsog Sinihabeme loss” Andriy Zholdaki uudses lavastuses. Ta naasis Hollandi Rahvusooperisse, et kehastada Kõrtsmiku tütre rolli ooperis „Kuningalapsed“ Christof Loy lavastuses, mida juhatas Marc Albrecht. Rüütel-Pajula esines ka kontserdilaval koos Trondheimi Sümfooniaorkestriga Han-Na Changi juhatusel, esitades Beethoveni 9. sümfoonia.
Hooajal 2021/2022 tegi Rüütel-Pajula debüüdi Dortmundi teatris Fricka rollis („Valküürid“), osatäitmise Teatro Realis ooperis „Jumalate hukk“ ja Rahvusooperis Estonia Ljubaša rollis ooperis „Tsaari mõrsja“. Samuti esines ta koos Londoni Kuningliku Filharmooniaorkestriga Elgari teose „Gerontiuse unenägu“ esitusel Vassili Petrenko juhatusel.
Viimaste ülesastumiste hulgas kontserdilaval on soolokontserdidebüüt Eestis koos pianist Roger Vignolesiga, USA debüüt St Louisi Sümfooniaorkestriga Mozarti reekviemis, Gloucesteri katedraalis Elgari „Gerontiuse unenäos“ ja koos Roger Vignolesiga festivalil „Oxfort Lieder“, ooperigalal koos Simon O’Neilliga Mumbai Rahvuslikus Esituskunstide Keskuses, Mahleri teoses „Laul maast“ Tallinna Kammerorkestriga, Elgari „Gerontiuse unenäos“ „Kolme koori festivalil“, Beethoveni 9. sümfoonias Madalmaade Residentie-orkestriga, Mahleri „Rückerti lauludes“ Cadogan Hallis, Beethoveni missas C- duur Birminghami Sümfooniaorkestri ja Philharmonia-orkestriga, Zemlinsky tsüklis „Kuus laulu“ Berliini Filharmoonias ning galakontsert Lätis, Tšehhis ja RTE orkestriga John Wilsoni juhatusel.
Kai Rüütel-Pajula õppis Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, Haagi Kuninglikus Konservatooriumis ja Hollandi Rahvuslikus Ooperiakadeemias. 2009. aastal sai temast Londoni Kuningliku Ooperi – Covent Gardeni – juures tegutseva prestiižse Jette Parkeri noorte artistide programmi liige, kus tegi debüüdi ooperis „Mängur“. Tema rollide hulka kuulusid seal veel Hänsel („Hansuke ja Greteke“), Rosette („Manon“) ja Flora („La traviata“, millega käidi ka ringreisil Jaapanis), Teine Daam („Võluflööt“) Sir Colin Davise juhatusel ja Dorothée („Tuhkatriinu“), samuti Madame Dangeville („Adriana Lecouvreur“), Charlotte („Werther“) ja Dunjaša („Tsaarimõrsja“).


Kai Rüütel-Pajula / Fotot: Krõõt Tarkmeel

Heldur Harry Põlda (tenor) lõpetas Tallinna Muusikakeskkooli kooridirigeerimise (õp Hirvo Surva) erialal ja 2019. aasta sügisel lõpetas bakalaureuseõpingud Londoni Guildhalli Muusika- ja Draamakoolis ooperilaulu erialal õp David Pollardi ja Ruby Philogene lauluklassis.

Heldur Harry tegi oma lavadebüüdi 8-aastasena Rahvusooperis Estonia. Nüüdseks on noormehe repertuaaris mitmeid ooperi- ja muusikalirolle. 2019. aasta esimeses pooles astus Heldur Harry Tony rollis lavale Rahvusooperi Estonia lavastuses „West Side Story“ ning 2019. aasta augustist alustas stipendiaadina solistitööd Rahvusooperis Estonia. 2021. aasta sügisest jätkab Põlda solistina, tuues lavale erinevaid rolle, seal hulgas Ivan Lõkov („Tsaari mõrsja“), Camille („Lõbus lesk“), Tybalt („Romeo ja Julia“), Orpheus („Orpheus põrgus”) ning Tamino („Võluflööt“).

Benjamin Britteni kammerooperi „Kruvikeere“ peaosa eest pälvis Põlda Eesti Kultuurkapitalilt läbi aegade noorima laureaadina helikunsti sihtkapitali preemia (2008), samuti on noormees Eesti Kooriühingu koostööpreemia laureaat (2010) ja pälvinud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Georg Otsa fondi stipendiumi (2013). 2022. aastal pälvis noor tenor Zagrebis toimunud 29. Lions European Thomas Kuti nimelisel võistlusel teise koha.


 

Heldur Harry Põlda / Foto: Johanna-Stina Talivere

Alvar Tiisler (bariton) on solistina esinenud orkestritega, nagu Venemaa Riiklik Kammerorkester, Iisraeli Kammerorkester, Israel Camerata, Sinfonietta Rīga, Klaipeda Kammerorkester, Barrocade Ensemble, Tallinna Kammerorkester ja Eesti Sinfonietta. Tema solistina esitatud repertuaari kuuluvad J. S. Bachi „Johannese passioon”, „Matteuse passioon”, „Jõuluoratoorium”, missa h-moll, „Magnificat” ja mitmed kantaadid. Samuti Händeli „Messias”, „Jefta”, „Theodora”, „Juudas Makabeus”, „Esther”, „Ülestõusmine”, „Iisrael Egiptusest”, „Dixit Dominus”, Mozarti „Reekviem”, Mendelssohni „Elias”, Charpentier’ „Te Deum” ja Purcelli „Hail! Bright Cecilia”. Peale sooloesinemiste teeb ta tihedat koostööd Euroopa juhtivate vokaalkollektiividega, nagu Collegium Vocale Gent, RIAS Kammerchor Berlin ja MusicAeterna, ning on osalenud ka telekanalite Mezzo ja ARTE otseülekannete salvestuses. Nii solistina kui erinevates koosseisudes on Alvar Tiisler laulnud USA-s, Kanadas, Jaapanis, Lõuna-Koreas, Iisraelis, Venemaal ja palju kordi Euroopas.

Alvar Tiisler / Foto: Joosep Martinson

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on kujunenud üheks tuntumaks Eesti muusikakollektiiviks maailmas. 1981. aastal Tõnu Kaljuste loodud koori ees on peadirigentidena seisnud veel briti dirigent Paul Hillier (2001–2007), hollandlane Daniel Reuss (2008–2013) ning läti dirigent Kaspars Putniņš (2014–2021). Alates 2021. aasta augustist on koori kunstiline juht taas Tõnu Kaljuste.

Koori repertuaar ulatub barokkmuusikast kuni 21. sajandi teosteni, kus eriline koht on Arvo Pärdi, Veljo Tormise, Tõnu Kõrvitsa, Galina Grigorjeva, Ülo Kriguli ja teiste eesti heliloojate loomingul. Aastakümneid on koor tegutsenud rahvusvahelises muusikaelus koos mainekate dirigentide ja orkestritega, esinemispaikadeks Viini Kontserdimaja, Sydney Ooperimaja, Londoni Royal Albert Hall, New Yorgi Carnegie Hall, Los Angelese Walt Disney Kontserdimaja, Zürichi Tonhalle jpt. Külalisdirigentidena on koori ees seisnud sellised maailmanimed, nagu Claudio Abbado, Helmuth Rilling, Eric Ericson, Neeme Järvi, Marc Minkowski, Gustavo Dudamel, Peter Phillips, Richard Tognetti jpt.

Stabiilset kõrgtaset näitavad ka koori ligi 80 salvestist, mida on 16 korral Grammyle esitatud ning kahel korral hinnatuima plaadiauhinna ka võitnud: Arvo Pärdi „Da Pacem“, dirigent Paul Hillier ja Arvo Pärdi „Adam’s Lament“, dirigent Tõnu Kaljuste. Koori plaadistusi ehivad ka teised prestiižikad auhinnad, sh Gramophone’i auhind, Diapason d’Or, Preis der Deutschen Schallplattenkritik, Danish Music Award, Choc de l’Année Classica jne. 

2020. aastal valis BBC muusikaajakiri Classical Music Eesti Filharmoonia Kammerkoori kümne parima koori hulka maailmas.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor / Kaupo Kikkas

 

Läti Raadio koor on unikaalne, auhinnatud professionaalne kollektiiv, mis pakub oma kuulajatele eriliselt laia repertuaari, alates vanamuusikast ja galantsest klassitsismist, tasakaalustades seda romantismi ülevoolavate emotsioonidega ja sukeldudes nüüdisheliloojate muusikalistesse kalambuuridesse.

Läti Raadi koor on osalenud Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ salvestusel, millega võideti prestiižne Grammy auhind. Koor on korduvalt võitnud kõrgeid rahvuslikke auhindu Läti professionaalse muusika saavutuste eest: Suur Muusikaauhind ja ka Läti Vabariigi ministrite kabineti auhind. Briti ajakiri Gramophone nimetas koori salvestust Rahmaninovi „Vespritega“ 2013. aasta veebruaris kuu plaadiks ja Ameerika raadiojaam NRP pani selle aasta 25 parima plaadi hulka. Koori Tšaikovski muusikaga album „Liturgy of St. John Chrysostom. Nine Sacred Choruses“ (Ondine) võitis 2020. aastal rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna parima kooriteose kategoorias ja oli nomineeritud BBC Music Magazine’i auhinnale. 

Plaadifirmad Ondine, Hyperion Records, Deutsche Grammophon, ECM, BIS, Naïve, Prima Classica ja Skani annavad regulaarselt välja Läti Raadio koori uusi plaate koostöös suurepäraste dirigentidega, nagu Heinz Holliger, Riccardo Muti, Riccardo Chailly, Gustavo Dudamel, Lars Ulrik Mortensen, Esa-Pekka Salonen ja Peter Phillips. Koor on teinud koostööd kollektiividega, nagu Luzerni Festivali orkester, Ensemble Intercontemporain, Ensemble Contrechamps, Los Angeles Philharmonic, Camerata Salzburg ja Concerto Copenhagen.

Läti Raadio koor on olnud külaline Euroopa prominentsetes kontserdipaikades, nagu Amsterdami Concertgebouw ja Muziekgebouw, Hamburgi Elbphilharmonie ning Pariisi Théâtre des Champs-Elysées ja Cité de la Musique. Koor on esinenud veel Lincolni ja Kennedy keskuses, Walt Disney kontserdisaalis, Duke University Chapelis, Ameerika Ühendriikide Kongressi raamatukogus, Queen Elizabeth Hallis, Berliini Kontserdimajas, Dresdeni Jumalaema kirikus ja esimese vokaalkollektiivina Haagi uues kontserdipaigas Amere.

Koor on esinenud paljudel prestiižsetel muusikafestivalidel, sh BBC Proms, Salzburgi festival, nüüdismuusikafestival „Klangspuren“, Luzerni festival, festival Radio „France Occitanie Montpellier“, Dresdeni „Musikfest Erzgebirge“ ja Dortmundi „Klangvokal“, Stockholmi „Läänemerefestival“, Austraalia „OzAsia Festival“ ja „Spring Arts Festival“ Monte Carlos. Koor on palju tunnustust kogunud Põhja-Ameerikas, osaledes USAs festivalil „White Light“ ja Kanadas festivalil „Soundstreams“.

Läti Raadio koor on noorte heliloojate kätes nagu loominguliste otsingute laboratoorium, julgustades neid tunnetama ja uurima klassikalise vokaallaulu piire. Viimase kahekümne aasta jooksul on see muusikaline üksus loonud varem ennenägematu arusaamise koorist kui mitmekihilisest instrumendist ning püstitatud eesmärk saavutada individuaalsete ja unikaalsete tämbrite kooslus on loonud Läti Raadio koori unikaalse, iseloomuliku kõlaterviku.

Läti Raadio koori asutas 1940. aastal legendaarne Läti dirigent Teodors Kalniņš, kes juhtis koori kuni surmani 1962. aastal. Aastatel 1963–1986 oli kunstiline juht Edgars Račevskis, pärast tema tugevat haaret oli aastatel 1987–1992 koori juht Juris Kļaviņš. Alates 1992. aastast on Läti Raadio koori kunstiline juht ja peadirigent Sigvards Kļava ning dirigent Kaspars Putniņš.

 

Läti Raadio koor / foto: Jānis Deinats


Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on elav ja mitmekülgne orkester, kes püüdleb alati tipptaseme poole. Eesti vanimal ja mainekaimal regulaarselt tegutseval sümfooniaorkestril täitub sel hooajal 97. tegevusaasta. ERSO ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on see seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Alates hooajast 2020/2021 on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Neeme Järvi jätkab koostööd ERSOga eluaegse aupeadirigendina, orkestri kunstiline nõustaja on Paavo Järvi, varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer, Nikolai Aleksejev ja taas Neeme Järvi.

ERSO on käinud arvukatel turneedel ning osalenud mainekatel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Möödunud hooajal esineti Olari Eltsi juhatusel Nürnbergis, Münchenis ja Pariisis. Samuti toimus orkestri esimene kontserdireis Suurbritanniasse, kus kahe nädala jooksul anti 11 kontserti. 2021. aasta novembri lõpus osalesid ERSO ja Elts Poolas rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil „Eufonie“. 2019. aastal avasid ERSO ja Neeme Järvi Prantsuse Raadio maineka Montpellier’ muusikafestivali ning orkester käis Kesk-Euroopa turneel, kus Neeme Järvi juhatusel esineti Viini Musikvereini kuldses saalis, Linzi Brucknerhausi suures saalis, Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis ja Bregenzi Bodensee saalis ning Mihhail Gertsi juhatusel Saksamaal Erlangenis ja Viersenis. Veel on esinetud sellistel maailmalavadel nagu Berliini Konzerthaus, New Yorgi Avery Fisher Hall (praeguse nimetusega David Geffen Hall), Peterburi Filharmoonia suur saal ja Maria Teatri kontserdisaal, Kölni Filharmoonia, Helsingi Musiikkitalo, Stockholmi Berwaldhallen jt.

ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitmed tunnustused, millest olulisim on Eesti esimene Grammy (2004, dirigent Paavo Järvi), värskeimad aga aasta klassikaalbumi tiitel 2020. aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel Elleri sümfooniliste poeemide teise plaadi eest (dirigent Olari Elts) ning kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ERSO-le ja Olari Eltsile seniste Elleri muusika salvestiste eest. Suurepärane koostöö on ERSO-l selliste mainekate  plaadifirmadega nagu Chandos, BIS, Onyx, samuti Ondine, ERP jt.

Peale kohalike raadio- ja telekanalite on ERSO kontserte üle kandnud Mezzo ja medici.tv ning EBU vahendusel on need jõudnud paljudesse Euroopa raadiojaamadesse. 2020. aastal alustas tegevust ERSO TV (erso.tv), kus saab vaadata kõiki orkestri live-kontserte ning juba toimunud esinemisi.

 

ERSO / Foto: Tiit Mõtus

Tõnu Kaljuste on rahvusvaheliselt hinnatud nii koori- kui ka orkestridirigendina. Ajalukku minev saavutus on 2014 Grammy võit parima kooriesituse kategoorias Arvo Pärdi teose „Aadama itk“ eest. Tema salvestisi on korduvalt esitatud Grammy plaadiauhindade nominendiks. Kaljuste albumeid on esile toodud erinevates kategooriates. Grammy nominatsiooni on saanud nii Norra helilooja Ståle Kleibergi ooper „David and Bathsheba“ kui ka sümfooniline muusika. 2019. aastal võitis ta rahvusvahelise klassikalise muusika auhinna (International Classical Music Award) koos Wrocławi NFMi filharmooniaorkestriga Arvo Pärdi sümfooniate salvestuse eest. Kaljuste plaadid on võitnud ka mitmeid teisi auhindu: Cannes Classical Award (1999), Diapason d’Or (2000), Edison Musical Award (2000), Classic BRIT Award (2003). Ta on teinud koostööd plaadistusstuudiotega ECM Records, Virgin Classics, BIS ja Caprice Records.

Rahvusvahelist menu on toetanud Kaljuste koostöö mitmete tuntud orkestrite ja kooridega Euroopas, Austraalias, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides. Kaljuste on olnud Rootsi Raadio koori ja Madalmaade kammerkoori peadirigent. 2019. aastal nimetati ta Rootsi Raadio koori audirigendiks. Aastatel 2010–2020 oli Tõnu Kaljuste Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor ja dirigeerimisosakonna juhataja. Ta on Tallinna Kammerorkestri asutaja (1993) ning alates 2019. aasta sügisest taas Tallinna Kammerorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Kaljuste on Eesti Filharmoonia Kammerkoori asutaja (1981) ning alates 2021. aasta augustist, pärast 20-aastast vahet, taas Eesti Filharmoonia Kammerkoori peadirigent ja kunstiline juht. Alates 2004. aastast on Kaljuste tema enda asutatud projektiteatri Nargen Opera kunstiline juht. Tema eestvedamisel on 2006. aastast toimunud Nargenfestival. 2022. aastast on Kaljuste ka Tallinna Filharmoonia korraldatud Birgitta festivali kunstiline juht.

 

Tõnu Kaljuste / Foto: Kaupo Kikkas