Tallinna päeva kontsert “Vaikus. Elu. Südametunnistus”

Vaata kontserti siit

  Näha taas Tallinna vanalinnas arvukalt inimesi, nii kohalikke kui ka linnakülalisi lähedalt ja kaugelt – just sellele ootusele on pühendatud Tallinna päeva kontsert “Vaikus. Elu. Südametunnistus”.

Esinevad:
Kadri Toomoja (orel)
Tallinna Kammerorkester
dirigent Tõnu Kaljuste

Kontserdi avab abilinnapea Vadim Belobrovtsev

Kavas:
Georg Philipp Telemann (1681–1767)
Avamäng-süit “Rahvad” (Völker-Ouverture)
Avamäng / Ouverture
1. ja 2. menuett / Menuet 1 & 2
Türklased / Les Turcs
Šveitslased / Les Suisses
Moskoviidid / Les Moscovites
Portugallased / Les Portugais
Komberdajad ja jooksjad / Les Boiteux & Les Coureurs

Ēriks Ešenvalds (s 1977)
“Ookeani hääl” (Voice of the Ocean) orelile ja keelpillidele

Tõnu Kõrvits (s 1969)
“Passacaglia” (austusavaldus Pēteris Vasksile, esiettekanne)

Pēteris Vasks (s 1946)
Sümfoonia nr 1 “Hääled” (Voices)
Vaikuse hääled / Voices of Silence
Elu hääled / Voices of Life
Südametunnistuse hääled / Voices of Conscience

Tallinna 802 aasta pikkust ajalugu arvesse võttes on kavas olev helilooja Georg Philipp Telemann pigem uuema aja muusika looja. Telemann elas ja tegutses 18. sajandi Saksamaal, samal ajal oli Tallinn tuntud Euroopa jõuka kaubalinnana ning Vene tsaari Peeter I eestvedamisel rajati siia Kadrioru loss ja park. Vanalinna ja mere vahele kitsukesele maaribale kujunes just sel ajal välja Kalamaja piirkond.
Mere ja kaubanduse lähedus soosisid nii läbisõitjate kui ka pikemalt peatujate saabumisi. Seetõttu võib vaid ette kujutada, milline rahvaste paabel tollases Revali linnapildis sagis. Umbes 1500 kilomeetri kaugusel Saksamaal tegi Telemann tähelepanekuid Euroopa kirevast linnapildist, kirjutades mõned meeldejäävad näited tollasest Euroopa südamest ka muusikasse. Kontserdil kõlavas avamäng-süidis “Rahvad” on helilooja tabavalt iseloomustanud türklasi, šveitslasi, moskoviite, portugallasi, aga ka rändurite truid kaaslasi hobuseid – nii reipaid kui ka vaevatuid.
Dirigent Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkester teevad kummarduse ka meie lõunanaabritele lätlastele. Oodates võimalust taas osaleda aastasadade jooksul linlikule elustiilile omaseks saanud rahvaste rändes, tasub meenutada, et see ei ole pelgalt turism ja kaubandus, mille vastu pärast piiride avanemist Lätti sõites huvi tunda. Reisikihk ja rännusoovid võiks meid kannustada rohkem teada saama ka teiste rahvaste kohta.
Kontserdil tuleb esiettekandele Tõnu Kõrvitsa “Passacaglia”, pühendusteos Läti ühele olulisimale ja rahvusvaheliselt tuntuimale heliloojale Pēteris Vasksile tema hiljutise 75. juubelisünnipäeva puhul. Sellele järgneb Vasksi esimene sümfoonia “Hääled”, mis on kirjutatud aastal 1991, kui eestlased, lätlased ja leedulased seisid ühiselt Balti ketis ning võitlesid kõik koos ja igaüks eraldi välja oma riigi iseseisvuse. Vasks on öelnud, et uus algus oli keeruline ning tema sümfoonia puudutab kõige olulisemaid teemasid: elu, igavik ja südametunnistus. Vasksi looming on inspireeritud loodusest, rahvamuusikast ja Läti ajaloost, mida sarnaselt Eestile on aegade jooksul mõjutanud väga palju välised jõud.
Läti uue põlvkonna heliloojalt Ēriks Ešenvaldsilt on kontserdil kavas keskkonnasõnumiga teos “Ookeani hääl” orelile ja keelpilliorkestrile, mis annab hääle looduse kontrastidele. Ühel hetkel kõlab orel kui suur vaal, kes tõuseb ookeani sügavusest kõrgematesse veekihtidesse. Seejärel loodus rahuneb ning vaikus tähistaeva all annab võimaluse tunda end osana kosmosest – muusikas antakse see pilt edasi oreli kõrgeimate helide ja viiulisoolodega. Ešenvaldsi teos viib kuulajad valgusaastate kaugusele keskaegsest vanalinnast ning kontserdi alguses kõlanud Telemanni muusikast. Kuid ka see on Tallinna rahvaste hääl.
Kontserdi korraldab Tallinna Filharmoonia.