Altia Eesti esitleb:
SARI SALONG PETERBURG 1850 VALENTINA KREMEN metsosopran, Teater Vanemuine RENE SOOM bariton, Rahvusooper Estonia ALINA SAKALOUSKAYA mandoliin PIIA PAEMURRU klaver Stiil LIIVIKA PÕVAT-STRAUS Stiilifotograaf SVEN TUPITS Vidoe KÜLLI MARISTE Tuntud vene ja mustlasromansid: Отцвели хризантемы (Närtsinud krüsanteemid), Ночь светла (Öö on valge), Побудь со мной (Jää minuga), Я помню вальса звук прелестный (Mulle meenuvad valsihelid), Калитка (Värav), Тёмно-вишнёвая шаль (Kirsivärvi sall), Только раз бывают в жизни встречи (Vaid kord on elus kohtumised), Гори, гори, моя звезда (Sära, sära, mu täht), Тройка (Troika), Дремлют плакучие ивы (Uinuvad leinapajud), Не пробуждай воспоминаний (Ära mälestusi enam ärata), Ямщик, не гони лошадей (Voorimees, ära aja hobuseid), Что это сердце… (Mis see süda…)
B. Fomini, N. Harito, N. Zubovi, I. Listovi, A. Obuhhovi looming Laulu „Gori, gori, moja zvezda“ kohta rääkis Jüri Aarma, mida ta oli kuulnud kuulsa vene teatraali Oleg Tabakovilt. Legendi kohaselt laulis seda tsaari armee admiral Koltšak oma hukkamisel. 1919. aastal viidi ta bolševike poolt Jenissei äärde hukkamisele. Koltšak olla osa tsaari kulda bolševike eest kõrvale toimetanud ja seepärast ootas teda surm. Koltšaki viimseks sooviks oli laulda „Gori, gori moja zvezda“. Kuna Venemaal oli sõjaväeliseks seaduseks, et otsese tulistamise käsu saab hukkamisel anda vaid aukraadilt kõrgem, olid hukkajad probleemi ees. Admiralist kõrgemat raske leida, ammugi bolševike ridadest. Ja nii lepiti kokku, et Koltšak annab käskluse ise. 3. salmis on sellised sõnad, et "умру ли я, и над могилою" – ja legendi kohaselt, andis ta käega märku just sõnade "умру ли я" ajal. Selline hõbedase ajastu legend. Ajast, mil au oli midagi ääretult kõrget, mille eest võideldi duellil või mindi surma. Piletihinnas kaetud laudadel suupisted ja joogid. Kohtade arv on piiratud.
Koostööpartnerid: Athena Konverentsi-ja Kultuurikeskus, Pagaripoisid, stiilifotograaf Sven Tupits / Stuudio Fotogeen Piletid 20 € | |
