Laen...
Sündmuste kalender

Olevi Gildi (Olavi) saal on arhitektuurilt Mustpeade Maja vanim ja kõige pidulikum ruum.

Ajavahemikus 1419-1422 ehitatud kahelöövilist ja haruldase kõrggooti tähtlaega Olavi pidusaali peetakse üheks säravaimaks arhitektuuri meistriteoseks Tallinnas. Püha Olevi gildi koondusid keskajal nn väikeste ametite pidajad, esindades nii eestlastest kui skandinaavlastest liikmeid, kelle patrooniks oli Norra kuningas Olav II Haraldson. Algne ruumilahendus pärineb 15. sajandi algusest, ruum restaureeriti põhjalikult 18. sajandi teisel poolel ning kohandati Mustpeade vennaskonna poolt viimati ümber aastatel 1921-1922. Sellest perioodist pärineb ka saali tänane üldilme. Saali seinu katavad spetsiaalselt sellele saalile valmistatud tumedaks peitsitud puitpaneelid, mis valmistati Tallinnas asunud A. M. Lutheri mööblivabrikus. Vastu saali põhjapoolset seina paiknevad kaks tumesinist neorenessanss-stiilis rooskahheliga kaunistatud ahju (valmistatud eritellimusel Turus), lage ehivad Berliinist tellitud 12-lambilised kroonlühtrid. Olavi saali  - Tallinna gootika kroonijuveeli – peetakse üheks parima akustikaga kammersaaliks kogu linnas.

Ruum suurusega 200m2 mahutab:

  • kontsert: 100 inimest
  • furšett vastuvõtt: 180 inimest
  • buffee vastuvõtt: 90 inimest