Heino Eller. Eesti eleegia (Tartu)

Eda Peäske (harf)
Tallinna Kammerorkester
Dirigent Tõnu Kaljuste

Kavas:

Eleegia (1931)
Lüüriline süit (1945)
Neenia (1928)
Sümfoniett (1965-1967)
Viis pala keelpilliorkestrile (1953)

Heino Eller (1887-1970) on Eestile oluline helilooja. Ta on Eesti professionaalse rahvusliku muusikakultuuri rajaja ja 20. sajandi esimese poole mõjuka Tartu muusikakoolkonna juhtfiguur. Ta töötles oma muusikas traditsioonilisi eesti elemente ja rahvaviise, kuid ta lasi end inspireerida ka impressionismist, ekspressionismist ja teistest 20. sajandi muusikavooludest. Peale selle mõjutasid teda eriti Frédéric Chopin, Edvard Grieg ja Jean Sibelius, keda ta noore mehena ka ise kohtas.

Eller oli õpetajaks ka tervele põlvkonnale Eesti olulistele heliloojatele – Jaan Rääts, Lepo Sumera, Eduard Tubin, Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli Garšnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Heino Jürisalu, Alo Põldmäe jpt. Tema kõige tuntumaid õpilasi Arvo Pärt on öelnud: «Võib öelda, et Heino Elleri «Kodumaine viis» on aegade jooksul omandanud Eesti jaoks samasuguse sümbolväärtuse nagu Sibeliuse kuulus «Finlandia» Soome jaoks.»

Sel aastal tähistatakse Eestis Heino Elleri 135. sünniaastapäeva. 

2021.a. möödus 20 aastat Heino Elleri autoriplaadi „Neenia“ ilmumisest, millele Tõnu Kaljuste ja Tallinna Kammerorkestri poolt salvestatud lugusid peetakse Elleri kauneimateks keelpilliorkestri teosteks. Plaadi andis välja mainekas rahvusvaheline plaadifirma ECM Records ning see on peamine allikas, mille kaudu teab maailm Elleri keelpillimuusikast. Need on teosed Elleri loometee erinevatest kümnenditest: „Eleegia“ (1931), „Lüüriline süit“ (1945), „Neenia“ (1928), „Sümfoniett“ (1965-1967) ja „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953).