top of page

MENU

Teekond. George Enescu

Fri 30 May

|

Valge saal

Peeter Margus, viiul Lukas Gedvilas, klaver


Tickets are not on sale
Teekond. George Enescu
Teekond. George Enescu

Time and location

30 May 2025, 18:00 – 19:30

Valge saal, Pikk tn 26, 10133 Tallinn, Eesti

Info

Piletid müügil Piletilevis ja alates tund enne algust Mustpeade majas.

Piletid saab osta siit !



George Enescu   Sonaat viiulile ja klaverile nr. 1 op. 2, D-duur (1897)

1881-1955

                              I Allegro vivo

                              II Quasi adagio

                              III Allegro

                                       

                              Sonaat viiulile ja klaverile nr. 3 op. 25, a-moll (1933)

                              „dans le caractère populaire roumain”

 

                              I Moderato malinconio

                              II Andante sostenuto e misterioso

                              III Allegro con brio ma non troppo mosso

 

 

Pablo Casals on nimetanud George Enescut „suurimaks muusikaliseks nähtuseks pärast Mozartit“.

George Enescu, kelle õpilaste hulka kuulusid muusikaajaloo väljapaistvaimad viiuldajad nagu Yehudi Menuhin, Christian Ferras, Ivry Gitlis, Arthur Grumiaux ja Ida Haendel, on ka ise tuntud kui oma põlvkonna üks parimaid viiuldajaid, suurepärane dirigent ja Rumeenia vaieldamatult kõige olulisem helilooja.

George Enescu viiulisonaate on salvestanud mitmed mainekad plaadifirmad, Naxos, Helios, Brilliant Classics, BIS, Hyperion nende hulgas.

Järgnevad nopped pärinevadki salvestuste buklettidest.

„Saame olla tunnistajaks ühe inimese ja kunstniku arengule. Esimese sonaadi viiulile ja klaverile kirjutas Enescu 16-aastaselt Pariisi konservatooriumi õpilasena. Kolmas sonaat on kirjutatud 29 aastat hiljem, juba rahvusvaheliselt tuntud kunstniku poolt. Enescu sonaadid on oma helikeelelt pärit justkui  eri ajastutest. Esimese sonaadi võiks paigutada hilisesse klassikasse ning teise kõrg-romantismi – epohhid mida noor tudeng pidi õpingute ajal endale süstemaatiliselt tutvustama. Palju hilisema, kolmanda sonaadi kirjutamise ajaks on helilooja väljendusviis kujunenud äratuntavalt enesculikuks, lastes kunstmuusikas ilutseda rumeenia rahvamuusikal.”

 

„Rumeenlane George Enescu oli omamoodi mitmekülgne muusikaline geenius. Ta ei olnud mitte ainult suurepärane helilooja, vaid ka esmaklassiline viiuldaja ja dirigent, kellel oli suurepärane muusikaline mälu. ... Sonaat nr. 3 on puhas rumeenia rahvamuusika, kuid ühe erinevusega - siin ei ole ühtegi tõelist rahvaviisi. Enescu otsustas selle asemel kirjutada kõik ise, märkides partituuri uskumatult üksikasjalikult, et selgitada täpselt, kuidas iga viiulimängu efekt tuleb saavutada. Menuhin ütles nende märkuste kohta, et kui neid jälgida, kõlab sonaat nagu tõeline mustlasmuusika.”

 

Sonaat viiulile ja klaverile nr.1 op. 2, D-duur (1897)

„Enescu esimene viiulisonaat, mis on pühendatud õpetajale Joseph Hellmesberger Juniorile ja kirjutatud 17-aastaselt, on täis teadlikke ja alateadlikke viiteid Beethovenile ja Schumannile, Saint-Saënsile ja eriti Franckile. Helilooja nostalgilised ja peaaegu suhkrumagusad romantilised kujutluspildid annavad aeglases osas kergelt sünge, peaaegu salapärase koloriidi ning viiulil on kogu teose vältel vaid sekundaarne roll. Vaatamata helilooja noorele eale teose loomise ajal, on see sonaat üllatavalt kaasaegne ja suur Joachim olevat partituuri esmakordsel nägemisel reageerinud arvamusega: „See on ju isegi moodsam kui César Franck!“.”

 

Sonaat viiulile ja klaverile nr.3 op. 25 (1933)

„dans le caractère populaire roumain'”

„Enescu nimetas seda sonaati teadlikult sonaadiks „rumeenia iseloomuga “ (dans la caractère populaire roumaine), mitte „rumeenia stiilis“, sest tema jaoks tähendasid need kaks väljendit täiesti erinevaid asju. Tema jaoks tähendas „stiilis“ millegi uue loomist, samas kui „iseloomuga“ tähendas millegi juba olemasoleva kasutamist.”

 

Duo Peeter Margus ja Lukas Gedvilas alustas koosmängimist 2020. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammermuusikaklassis Marrit Gerretz-Traksmanni juhatusel. Aastal 2021 pälvisid nad I Rahvusvahelisel Klaverikammermuusika konkursil „Tallinn 2021″ Pille Lille Muusikute Fondi ja Tallinna Filharmoonia eripreemia.  Sestpeale on nad igal aastal toonud kuulajaile vähemalt ühe kammerkava.

Peeter Margus on õppinud viiulit Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis Tiina Pangsepa ja  Ivi Tiviku juures. 2019. aastal omandas ta bakalaureusekraadi viiuli erialal Helsinki Sibeliuse Akadeemias, 2022. magistrikraadi cum laude  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Mari Tampere-Bezrodny klassis.2016-2022 töötas Peeter Margus Tallinna Kammerorkestris. Alates aastast 2022 on ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia nooremteadur, omandades samas doktorikraadi.Solistina on Peeter Margus üles astunud Eesti Sinfonietta, Eesti Kaitseväe Orkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ja EMTA Sinfonietta, Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestri, noorteorkestri Reaalmažoor ja Weinviertler Philharmoniker'i  ning K&K Philharmonikeri ees.Aastast 2023 on Peeter Margus Eesti Sinfonietta kontsertmeister.

Lukas Gedvilas, paljude rahvusvaheliste konkursside laureaat ning kõrgelt hinnatud interpreet nii kodu- kui ka välismaal. Gedvilas on lõpetanud Leedu Muusika- ja Teatriakadeemia bakalaureuseõppe ning omandanud magistrikraadi cum laude Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof Ivari Ilja juhendamisel. Tema konkursivõitude hulka kuuluvad teiste seas grand prix rahvusvahelisel konkursil „Kaunas Sonorum“ Leedus (2019), I koht rahvusvahelisel klaverikonkursil „Resonances“ Prantsusmaal (2018) ning I koht Nijolė ja Jonas Dėdinai stipendiumikonkursil Leedus (2021). Ühtlasi on pianist pälvinud Leedu presidendi Dalia Grybauskaitė ja Kaunase linnapea Andrius Kupčinskase tunnustuse Leedu riigi ja Kaunase linna esindamise eest välismaal. Gedvilas on ka hinnatud ansamblipartner, tehes koostööd mitmete koosseisudega ning võttes osa eri kunstivaldkondi ühendavatest projektidest ja festivalidest.

 


 

Share Event

bottom of page